Page 8 - Lääneranna Teataja 68/2024/nr5

8 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (68) 2024
Virtsu ja lähiümbruskonna kriisivalmiduse tagamist toetab
TEATED
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital |
Anni Pea
M öödunud aasta 22. augustist 30. novembrini oli avatud kodanikuühiskonna innovatsioo- nifondi taotlusvoor piirkonna elanikkonnakaitse võimekuse ja kriisivalmiduse arendamiseks. Lääne- ranna vallast osales mittetulundusühingutele suuna- tud KÜSKi (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) taotlus- voorus MTÜ Virtsu Rannahoone projektiga „Virtsu ja lähiümbruskonna kriisivalmiduse tagamine“ ja sai
toetust pisut üle 4100 euro, vald lisas 1900 eurot.
Projekti kogueelarve on üle 6200 euro. Projekti elluvii- mise periood on 01.04–01.06.2024 ja toetus on kavas jaotada järgnevalt:
» Virtsu aleviku joogiveepumplale soetatakse diisel- mootoriga elektrigeneraator, mis tagab pikaajalise elektrikatkestuse ajal kohalikule kogukonnale ja ümbruskaudsetele küladele joogivee kogumise või- maluse;
» kohalikele elanikele suunatud kriisivalmiduse info- päevad;
» kriisiinfo brošüüride trükk ja levitamine.
Projekti eesmärk on tagada Virtsu aleviku ja ümbrus- kaudsete külade inimestele puhas joogivesi pikaajalise elektrikatkestuse korral. Virtsu aleviku joogiveepump- lal on olemas elektrigeneraatori valmidus ning diisel- mootoriga võimsa elektrigeneraatori soetamine või- maldab pikaajaliste elektrikatkestuste ajal kuni kaks korda päevas joogivett varuda.
Selleks, et kriisivalmidusest teavitada ka ümbruskaud- sete külade elanikke, kohalike koolide õpilasi ja Virtsu aleviku inimesi, on kavas projekti raames luua info- päevade programm ning levitada kasuliku info bro- šüüre. Infopäevade teemade hulka kuuluvad meditsiin, pääste ja tuleohutus, mereohutus, häirekeskuse töö, kriisivarumine. Projekti osana testitakse generaatorit Päästeameti ametniku ja Matsalu Veevärk ASi esindaja kohaloleku ajal.
MTÜ Virtsu Rannahoone juhatuse liige
Toimus esimene elanikkonnakaitse ja kriisikoo- litus
9. aprillil toimus Virtsu Rahvamajas Virtsu Rannahoone MTÜ juhatuse liikme Anni Pea ja Päästeameti Lääne Päästekeskuse ennetusbüroo eestvedamisel elanikkon- nakaitse ja kriisikoolitus „Varakult valmis“. 1,5-tunnise kokkuvõtliku esitluse eesmärk oli harida kogukondade esindajaid hädaolukorras toimetulekuks.
Päästeameti Lääne Päästekeskuse ennetusbüroo kooli- tajad Merili Ahtma ja Liisi Ojala tutvustasid elutähtsate teenuste (vesi, kanalisatsioon, elekter, meditsiin jmt) katkemisega seotud mõjusid elanikkonnale ning selgi- tasid hädaolukorra mõistet laiemas tähenduses. „Ela- nikkonnakaitse eesmärk on õpetada inimesi ohu korral ise hakkama saama seni, kuni abi nendeni jõuab,“ ütles Liisi Ojala.
Mida tähendab elutähtsate teenuste katkemine?
See on olukord, kus näiteks pikaajalise elektrikatkes- tuse ajal lakkavad toimimast joogivee ja kanalisatsioo- nisüsteem ja isegi mobiilside. „Kui tekib pikaajaline elektrikatkestus, kaob suhteliselt kiiresti ka mobiil- side,“ rääkis kriisikoolitaja Merili Ahtma. „Maapiir- konna mobiilimastides katkeb side kiiremini kui linnas. Peamiselt seetõttu, et mastitehnika on hajaasustuses küllaltki vananenud.“ Neil puhkudel on võimalik info saamiseks pöörduda piirkonna keskustesse, kuhu KOV koondab olukorraga seotud teabe. Ajakohast teavet on võimalik saada ka raadiost (Vikerraadio, Raadio2, Klas- sikaraadio), Ole Valmis äpist (rakendus töötab ka ilma internetita) ja helistades riigiinfo telefonile 1247.
Kanalisatsiooni mittetoimimine tekitab enim probleeme kortermajades
„Kui puudub elekter, lakkavad töötamast ka reovee- pumplad. See aga tähendab, et tualetti ei tohiks tradit- sioonilisel kombel kasutada,“ teatas Ojala. „Üks võima- lus on tõsisema häda korral prügikotti kasutada.“ Teine võimalus on majaelanike tarbeks ajutine välikäimla tellida.
Varjumine, evakuatsioon ja ohuteavitused
Kriisikoolitajad toonitasid, et häiresignaalide kuulmi- sel või vastava EE-alarmi teate saamisel tuleb viivi- tamatult varjuda. Linnaolustikus sobivad selleks vas- tava märgistusega varjumiskohad ning hajaasustuses majade keldrid või vannitoad. Võimalusel tuleb varjuda ruumi, millel ei ole aknaid ja millel on vähemalt kaks sissepääsu. Akendega ruumides tuleks aknad katta lii- vakottide või muu tugeva kattematerjaliga, et kaitsta inimesi näiteks lööklainest tekkivate purustuste eest.
Evakuatsiooni all mõistame seda, kui inimesed suu- natakse või paigutatakse ohtlikust kohast ümber tur- valisemasse paika nende elu ja tervise kaitseks. „Eva- kuatsiooni võib läbi viia mistahes kellaajal, ka öösiti. Juhul, kui teie kodu uksele koputatakse öösel kell neli ja palutakse evakueeruda, tuleks seda teha esimesel võimalusel. Kodust tuleks kaasa haarata soojad riided, isikuttõendav dokument, eelnevalt pakitud evakuat- sioonikott ja eluks vajalikud vahendid (telefon, ravimid