Page 10 - Lääneranna Teataja 68/2024/nr5

10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (68) 2024
Riik alustab Eesti–Läti IV elektriühenduse planeerimisega
TEATED
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
R egionaal- ja Põllumajandusministeerium pla- neerib järgneva paari aasta jooksul Eesti–Läti neljanda elektriühenduse ja selleks vajaliku taristu Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Tutvustame, miks planeering on vajalik ja kuidas maaomanikud, kogukonnad ja kohalikud omavalitsused saavad planeeringu kujundamises
kaasa rääkida.
Elektriühenduse rajamine on riiklikult oluline
Vabariigi Valitsus algatas Eesti–Läti neljanda elektri- ühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju stra- teegilise hindamise Eleringi initsiatiivil. Uus ühendus Eesti ja Läti vahel suurendab varustuskindlust kogu Eestis ning loob võimalused suurema hulga taastuv- energia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti võrku. Elering soovib elektriühenduse kavandada mandril 330-kilo- voldiste õhuliinidena, Muhu saarel maakaablina ja merealal merekaablina. Vajalik on kavandada ka ala- jaamad ja muu taristu. Võimalike uute elektriliinide trasside asukohad ja maavajadus selguvad riigi eripla- neeringu menetlemise käigus. Kui töö kulgeb ootama- tusteta, siis peaks planeerimisprotsess jõudma lõpule 2026. aastal ja ühendus valmima 2033. aastal. Projekti kohta leiab lisainfot veebilehelt https://www.elering. ee/eesti-lati-neljas-elektriuhendus. Planeerimisprot- sessi kohta leiab infot portaalist www.riigiplaneering. ee.
Varustuskindluse suurendamine ja suuremal hulgal taastuvenergia vastuvõtmine
Loodav ühendus suurendab alates 2033. aastast elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektri- võrku, aidates kaasa riigi 2050. aastaks seatud kliima- neutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab enim omavalitsusi, kuhu uus ühen- dus kavandatakse – neis saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat.
Otsime sobilikud asukohad ja seejärel koosta- me eelprojekti
Kõigepealt selgitab Regionaal- ja Põllumajandusminis- teerium välja, milliseid uuringuid ja analüüse on vaja
planeeringu koostamiseks teha, ning koostab planee- ringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programmi planeerimisseaduse alusel. Seejärel visandatakse elekt- riühenduste trassialternatiivid, hinnatakse põhjalikult nende mõju ja võrreldakse alternatiivseid asukohti. Planeeringu käigus leitud sobivasse asukohta koosta- takse eelprojekt elektriühenduse rajamiseks.
Selgitatakse välja võimalikud mõjud
Elektriühenduse planeerimisel hindame lisaks loodus- keskkonna mõjudele planeeringu elluviimisega kaasne- vaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Sealhulgas uurime, kuidas mõjutaks trass kohalikke elanikke, ning teeme mõjude hindamiseks ja planee- ringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid. Planeeringuga samal ajal koostame elektriühenduse eskiisprojektid, mis võimaldavad mõjusid hinnata täpsemalt, kui seda tavapäraselt planeeringute puhul tehakse. Planeeringu koostamisel tuleb leida elektri- ühendusele asukoht, kus liinil on kõige vähem nega- tiivseid mõjusid inimestele ja loodusele, kuid samal ajal on ka liini rajamine majanduslikult võimalik.
Puudutab kümmet omavalitsust
Planeeringuala suurus on 6314 km2 ja selles on u 83 000 katastrit, millest eraomandis on 68 000 katast- rit (3860 km2, u 60%). Planeeringuala hõlmab viit maa- konda ja kümmet kohalikku omavalitsust: Saaremaa, Muhu, Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Märjamaa, Kehtna, Rapla ja Türi valda ning Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikest väina ja osa Suurest väinast. Planeeringuala valiti piisava ulatu- sega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektri- ühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldada planee- ringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist.
Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetlusskeem. Planeeringu koostamisel on eesmärk kohaldada planeerimisseaduse § 271 ehk kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneering. Juhul, kui planeerimismenetluse käigus ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asu- kohta detailne planeeringulahendus ja selle võrra võtab kogu planeeringuprotsess kauem aega.