Page 12 - Lääneranna Teataja 68/2024/nr5

12 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (68) 2024 LOODUS Kati Uuspõld on parimad linnukaadrid tabanud kodukandis
Tekst ja fotod Kati Uuspõld
Meie kodukandi hingematvalt kaunis loodus, selle puhtus ja puutumatus, mis meid ümbrit- seb, on mind märkamatult ja vargsi suunanud foto- graafia juurde. Veidi üle kümne aasta tagasi sain kingituseks peegelkaamera. Siis juhtuski see, et jalu- tuskäikudelt kaasa toodud uskumatud lood kodu- ümbruse loodusest hakkasid asenduma ümberlükka- matute asitõenditega fotodena.
Alguses suhtusin oma kaamerasse pigem kui salves- tavasse binoklisse, et linde määrata. Nii et valimatult klõpsutatud linnupiltide kustutamist kümne aasta tagusest ajast jätkub tänasenigi. Mida aeg edasi, seda vähem ma tegelikult pildistan.
Kõige rohkem pakuvad huvi ikka linnud ja loomad, keda siin Lääneranna vallas leidub kõikjal, kui vaid kuulatada ja silmad lahti hoida.
Oman küll loodusgiidi kutsetunnistust ja hetkel oman- dan Haapsalu Kutsehariduskeskuses linnugiidi pabe- reid, kuid lihtsalt liikide kogumisega ma enam ei tegele.
Kui aus olla, siis pole ma ennast kunagi päris fotograa- fiks pidanud ja spetsiaalselt pildistamas ma üldiselt ei käigi. Kannan lihtsalt kaamerat endaga kaasas ja pil- distan siis, kui miski pilku köidab. Ka kevadel peen-
oma täiskasvanuelust elanud Tallinnas, aga praegu, olles jõudnud tagasi juurte juurde, tunnen, et olen päriselt
kodus. Lisaks sellele rõõmustab
mind siinne aktiivne ja tore kogukond, kes on meid hästi vastu võtnud.
Lääneranna valda kolimine polnud juhuslik – siin on
minu ema sünnitalu, mis küll nõukogude ajal hävitati, kuid
side sellega ei kadunud kunagi
ja alates 1980ndate lõpust oleme perega püüdnud vanale talukohale uut elu anda.
alles
Valgepõsk-lagle
raid tehes või sügisel kartuleid võttes on mul kaamera kuskil põlluservas ootel, juhuks kui järjekordselt mõni looduselamus sülle tahab kukkuda. Minu jaoks on eri- liselt lummavad aastaajad varakevad ja hilissügis, mil looduses valitsevad miljonites varjundites salapärased hallid ja pruunid toonid, mille taustal mõni lind või loom pildile püüda.
Loomulikult pakub loodus igal aastaajal üllatusi ja ükski päev pole teisega sarnane. Aga nii nagu ilmselt paljud teisedki kaameraomanikud, hoian minagi silmad lahti ja fotoka käeulatuses just nüüd, lindude kevadi- sel rändeajal. Praegu võib valikut minu looduspiltidest näha Penijõel RMK külastuskeskuses. Täiesti juhus- likult on kõik need pildid tehtud mu oma kodukülas või selle piiril. Matsalu Rahvuspark pole mitte ainult lindude paradiis, vaid ka fotograafide jaoks koht, kus ka magavale kassile hiir suhu võib joosta.
Sündinud ja üles kasvanud olen Tartus, suurema osa
Olen hariduselt ja elukutselt flöödimängija. Töötasin flöödimängijana Eesti Kaitseväe orkestris üle kahe- kümne viie aasta, kuni see orkester 2021. aastal suleti. Endise kaitseväe orkestri asemele asutati Eesti sõja- väeorkester, mis töötab osalise tööajaga. Praegu töö- tangi seal, aga kuna igapäevaselt enam proovides käia pole vaja, avaneski mul võimalus kolida päriseks seni suvekoduks olnud maamajja Saastna külas. Sellest õppeaastast alustasin ka õpetamist Lihula Muusika- ja Kunstikoolis, kus mul on väga toredad flöödiõpilased.
Rohkem pilte veebilehes
Laululuiged
Sookurg