Page 4 - Lääneranna Teataja 69/2024/nr6

4 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 6 (69) 2024
Lihula sai uue kaitsekorra | Katrin Koit
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht
TEATED
Vabariigi Valitsus kinnitas 18. aprillil 2024 Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra. Muinsus- kaitseameti, Lääneranna valla, pärandiekspertide ja kohalike elanike koostöös valminud kord erineb seni kehtinud põhimäärustest suurema selguse ja paind- likkuse ning vähemate nõuete poolest. Lihula muin- suskaitseala kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaal piirkonna arenguks. Korraga määratakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid, sõnastatakse väärtused, nõuded ja põhimõtted, jagatakse hooned kaitsekate- gooriatesse ning piiritletakse väärtusliku haljastuse ja arheoloogilise kultuurkihiga alad.
Uue kaitsekorraga muutus ka muinsuskaitseala nime- tus – Lihula vanima asustuse muinsuskaitsealast sai lihtsalt Lihula muinsuskaitseala. Seni kasutusel olnud nimi ei peegeldanud tegelikku muinsuskaitsealaga hõl- matud piirkonda, sest Lihulas kuuluvad muinsuskait- sealasse nii linnuse varemed vallikraavidega, muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse maa all ja maa peal säilinud elemendid, Lihula mõisaansambel kui ka ajalooline lin- nasüdamik, kus on nii ühekorruselisi puitelamuid kui uuemaid, 20. sajandil rajatud hooneid.
Muinsuskaitseala hooned on kaitsekorras jagatud kolme kaitsekategooriasse (A, B ja C), mis annab või- maluse sõnastada hoonerühmadele erinevad nõuded, andes sellega selgemad suunised nii omanikule, projek- teerijale kui ka ametnikele.
A-kaitsekategooriasse kuuluvad kõrge kultuuriväärtu- sega hooned, kus muinsuskaitselist tähelepanu nõuab nii hoone välimus kui ka sisemus. A-kaitsekategoo- riasse määratud hooneid on Lihulas 13. Nende hoonete puhul jääb kehtima nõue taotleda enne tööde tegemist ametilt eritingimused, milles sätestatakse, mida ja mis ulatuses tuleb kindlasti säilitada ning milliseid muuda- tusi on võimalik teha. Nii välis- kui ka sisetöödeks tuleb taotleda tööde tegemise luba. Loakohustus ei puuduta hooldusremonti – seda võib endiselt teha iga majaoma- nik ise.
B-kaitsekategooriasse kuulub 77 hoonet, mis moodusta- vad Lihula muinsuskaitseala põhimahu. Selle kaitseka- tegooria hoonetel on kandev roll Lihula muinsuskaitse-
ala miljöö loomisel ja hoidmisel. Siia hulka kuuluvad näiteks Lihulale omased elumajad või linnale eripärase ilme andvad maa- ja paekivist abihooned. Nende hoo- nete välisilme taastamisel ja korrastamisel on eesmärk säilitada ehe vana materjal ja luua terviklik lõpptule- mus. B-kaitsekategooria hoonete puhul tuleb muinsus- kaitse eritingimused tellida ning taotleda luba üksnes eksterjööri puudutavateks töödeks.
C-kaitsekategooriasse määratud 93 hoone puhul Muin- suskaitseametilt ümberehituste tegemiseks enam eraldi eritingimusi ega tööde tegemise luba taotlema ei pea, hoonete ümberehitamisel piisab ehitusloast või -teati- sest, juhul kui seda nõuab ehitusseadustik. Siiski tuleb muudatusi kavandades tagada hoone arhitektuurne terviklikkus ja sobivus ümbritseva ajaloolise linnaruu- miga. Juhul, kui hoone välisilmet muudetakse ehitusloa või -teatiseta, tuleb koostada ehitustöödeks tegevus- kava ja taotleda Muinsuskaitseametilt tööde luba.
Lihula üks olulisi väärtuseid on rohelus ja lopsakas hal- jastus nii avalikus ruumis kui ka õuedes. Lihula muin- suskaitseala on aga ka rikkaliku arheoloogilise päran- diga ala, mis tähendab, et muinsuskaitsealal elavad ja toimetavad inimesed peavad aiatööde tegemisel veidi tähelepanelikumad olema. Igapäevase aiapidamisega seotud töödest – lillede ja põõsaste istutamisest või köö- giviljapeenarde rajamisest – ei ole vaja Muinsuskaitse- ametit teavitada. Küll aga tuleb taotleda luba suurema- teks kaevetöödeks, nagu näiteks trasside kaevamine, sissesõidutee jaoks pinnase koorimine, ulatuslikemate puuistandike istutamine või hekkide rajamine, mille puhul on vaja kopaga pinnast eemaldada või kraavi kaevata.
Säilib senine muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piir. Kõi- kide kaitsekorra dokumentide ja tööprotsessiga on või- malik tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel aadressil https://www.muinsuskaitseamet.ee/lihula-muinsus- kaitseala-kaitsekorra-koostamine
Kõik ajaloolises linnasüdames elavad ja tegutsevad ini- mesed (nii nagu ka kõik mälestiste omanikud) saavad nõu ja abi küsida ka Muinsuskaitseameti kohalikult Pärnumaa maakonnanõunikult Kaisa Metsaotsalt, tel 5191 6225, kaisa.metsaots@muinsuskaitseamet.ee
Lihula mõis. Foto: Lilli Lumera