Page 13 - Lääneranna Teataja 69/2024/nr6

LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 6 (69) 2024 13 Miks on kortermajale vaja varjumisplaani?
» Varjumiskohas peab olema tagatud piisav hapniku- sisaldus õhus: ventilatsioon, õhuklapid või tuulu- tusaknad
» Olemasolevad aknad kindlustatakse liivaga täide- tud plast- või tekstiilkottidega
» Vältimaks keldriruumide üleujutamist peavad vee- ja kanalisatsioonipüstikud õhurünnaku ajaks olema suletud ja tühjaks lastud
» Varjumiskohas võiks optimaalselt olla 1,5 m2 põran- dapinda iga varjumiskohas viibiva inimese kohta
» Varjumiskoha ruumide viimistlemisel kasutada mit- tepõlevaid materjale
» Varjumiskoht võiks olla varustatud pinkidega istu- misvõimaluse tagamiseks
» Varjumiskohas võiks olla töökorras sidevahend edasiste tegevusjuhendite ja informatsiooni vastu- võtuks (patarei- või akutoitel raadio)
» Varjumiskohas peab olema joogivee mahuti või pudelites joogivesi arvestusega vähemalt 2–3 liitrit joogivett inimese kohta
» Materjale toestamiseks ja akende kindlustamiseks on otstarbekas eelnevalt soetada ja ladustada
» Varjumiskoht peab olema varustatud esmaste tule- kustutusvahenditega
» Kuna arvestatakse eelhoiatuse ajaga (72 h), saab varjumisruume vajadusel kasutada muudeks ees- märkideks ja hoida seal kergesti teisaldatavaid ese- meid
Kui sobilikud ruumid on üle vaadatud ning eelnevalt läbi mõeldud ja plaanina kirjas, saab hakata juba kor- raldama, millest alustada, mis perioodi jooksul ja kuidas neid ülesandeid eelarveliselt lahendada.
Kokkuvõtteks
Kortermaja kohandamine vabade keldriruumide ole- masolul sobivaks varjumiskohaks on hea tahtmise korral lihtsasti teostatav: kelder peaks olema tarbetust kraamist vaba, tehnilises mõttes korras, sellel on mitu väljapääsu, tagatud on alternatiivelekter ning õhuva- hetus.
Kortermaja varjumiskindluse tõstmise ja toimepide- vuse aitab tagada vaid läbimõeldud ja eelarvestatud varjumisplaan! Vaata lisaks olevalmis.ee leheküljelt siseruumidesse varjumise juhiseid.
Kortermaja kelder. Foto: Päästeamet
Jaanus Ots
Lääne päästekeskuse varjumiskohtade nõunik
Ü le poole Eesti elanikkonnast elab korterela- mutes, mille kriisi-, aga eriti varjumiskindlus vajab parandamist. Seetõttu võiks iga kortermaja mõelda läbi oma maja varjumiskindluse ja toimepi-
devuse juhuks, kui tekib vajadus varjumiseks.
Elanikkonna varjumiskohad on kodanikukaitse krii- tilise taristu oluline osa ja viimase kahe aasta vältel olnud järjest aktuaalsem teema. Üks korralik varjumis- koht peab kodanikele kaitset pakkuma relvamõjude ja hoonete kokkuvarisemise ning kiirguse ja ka lahin- gugaaside eest. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.
Vahet tuleb teha „avalikul varjumiskohal“, mis on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks, ja „mit- teavalikul varjumiskohal“, mis on konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskoht. Nendele viimastele ehk kortermajade varjumiskohta- dele siinkohal ka keskendume.
Meie põhjanaabri Soome seadusandluse lähtekohaks on 1939. aastast alates olnud see, et elanike varjumis- kohtade rajamine on ehituskeskkonna loomulik ja hoo- nete lahutamatu osa.
Kuna meil pole aastakümneid tsiviilkaitses sellel suunal tegutsetud, siis on olemasolevate kortermajade puhul kiireim lahendus keskenduda keldriruumide varjumis- kohtadeks kohandamisele ja kasutuselevõtule. Selleks on korteriühistutel mõistlik alustada oma kortermaja varjumisplaani koostamisega esimesel võimalusel.
Ideaalis tähendab kortermaja varjumisplaan läbimõel- dud plaani, milles on kavandatud tegevused kortermaja vaba keldriruumi varjumiskindluse tõstmiseks.
Soovitused hoonele
» Hoidke hoone evakuatsiooniteed läbitavad, ohuolu- korras peab olema tagatud koridorides takistusteta liikumine
» Vaadake üle keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht
» Varisemise võimalused on viidud miinimumi – toes- tamine
» Varjumiskoht peab olema varustatud vähemalt kahe sisse-/väljapääsuga
» Keldrite uksed peaksid olema tugevdatud ning sar- jastatud hoone üldvõtmega
Soovitused ruumidele
» Varjumiseks mõeldud ruumid peavad olema puhtad ja korrastatud
» Varjumisruumi ei tohi paigutada näiteks soojasõlme või muudesse tehnilistesse ruumidesse
» Varjumisruumide kõrgus võiks võimalusel olla vähemalt 2,3 m
» Varjumiskoht peab olema varustatud avariivalgus- tusega, elektrikatkestuste puhuks generaator