Page 12 - Lääneranna Teataja 69/2024/nr6

12 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 6 (69) 2024
Pea 600 000 Eesti kodu postkasti jõuavad juhised kriisiajaks
TEATED
Päästeamet
Alates 30. aprillist kuni juuni lõpuni jõuab 581 000 Eesti kodusse ohuteavituse juhend- trükis, millest saab teada, kuidas tagada enda ja oma lähedaste turvalisus hädaolukorras või ka sõjalise kriisi korral.
Infobrošüür annab muuhulgas juhiseid, kuidas toimida ohusireenide käivitumise või evakuatsiooni korral ning ülevaate varjumise põhimõtetest.
Päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul jõuab ohuteavituse info iga Eesti kodu postkasti füüsilise trükisena, sest selline info peab olema kättesaadav ja arusaadav igale meie inimesele, sõltumata elektri või interneti olemasolust.
„Riik on viimastel aastatel ohuteavituse kanaleid edasi arendanud. Samuti näeme, et taas on aeg tagada, et kõi- kidel meie inimestel oleks olemas värsked teadmised ja oskused kriisi korral hakkama saada,“ sõnas Klaos. „Saadetavad juhised aitavad hakkama saada igas krii- siolukorras: kui oleme valmis kõige hullemaks, oleme valmis igaks kriisiks,“ rõhutas Päästeameti peadirektor.
Trükisest leiab ka koduste varude meelespea, evakuat- sioonikoti soovitusliku sisu ning olulised telefoninumb- rid ja veebilehed.
Ohuteavituse trükis täiendab uuendatud infoga 2022. aastal koostatud ja Eesti kodudesse saadetud „Ole valmis!“ käitumisjuhiseid. Ohuteavituse info on kät- tesaadav neljas keeles – eesti, vene, inglise ja ukraina keeles. Kodudesse saadetav trükis on kolmekeelne ning ukrainakeelsed materjalid on leitavad digitaalses for- maadis.
Päästeamet kutsub inimesi üles hoidma uut ohuteavi- tuse trükist kohas, kus seda on vajadusel lihtne leida. Digitaalse versiooni leiab olevalmis.ee leheküljelt ning teiste riigi veebilehekülgede kaudu.
Riik kasutab ohuteavituseks erinevaid kanaleid
Riik kasutab kiireks ohuteavituseks erinevaid kana- leid ja vahendeid, mille abil võimalikult paljusid ini- mesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Vastavalt ohu suu- rusele saab riik kasutada mobiiltelefonide sõnumeid (EE-ALARM), praegu on väljaehitamisel sireenide võr- gustik. Vajadusel kasutab riik ukselt uksele teavitamist ning alarmsõidukite valjuhääldeid. Olulist rolli täida- vad ohuteavitusel ka massimeedia ja internet.
„Mistahes kriisi korral on Eesti elanike esimeseks kontaktpunktiks Häirekeskus. Lisaks kiirabi, polit- sei ja pääste väljasaatmisele saadame erakorraliste sündmuste ajal inimestele ka ohuteavitussõnumeid EE-ALARM ning jagame usaldusväärset infot ja käitu- misjuhiseid riigiinfo telefonilt 1247,“ selgitas Häirekes- kuse kriiside ja toimepidevuse ekspert Rein Olesk.
„EE-ALARMi ohuteavituse saamisel tuleks järgida SMSis sisalduvaid esmaseid tegutsemisjuhiseid, mis ütlevad, kuidas ohu korral enda turvalisus tagada. Lisainfot saavad inimesed riigiinfo telefonilt 1247 või veebilehelt kriis.ee,“ lisas Olesk.
6. mail algab ka üleriigiline toetav infokampaania „Krii- sis kuula riiki“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, millistest kanalitest saab infot krii- siolukorras ja kriisiks valmistumiseks.
Päästeamet on elanikkonnakaitse juhtasutus, mis vas- tutab varjumise, ulatusliku evakuatsiooni, ohutea- vituse ja inimeste kriisivalmiduse parandamise eest. Päästeameti vastutus on tagada ja kasvatada inimeste teadlikkust kriisiks valmistumisel. Samuti suurendada kohalike omavalitsuste ja sealsete kogukondade kriisi- valmidust ning tagada, et inimeste elu ja tervis oleks kaitstud.
Foto: Päästeamet