Page 16 - Lääneranna Teataja 67/2024/nr4

16 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (67) 2024
SPORT
Sportlased Eerik Pank, Karl Robin Raud, Stefan-Lauri Mölder ja treener Janar Sõber.
Maadleja peab olema tugev nii füüsiliselt kui vaimselt
Lilli Lumera, avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Medalid ja karikad on juba ammu koju toodud ja tõenäoliselt koguvad riiulitel tolmu, aga see ei vähenda saavutuste kaalu. Lääneranna vallale toovad tuntust ja loovad positiivset kuvandit paljud sportlikud noored, ent tippu on jõudnud siiski vähe- sed. 2023. aastal rahvusvahelistel võistlustel suurt edu saavutanud sportlasi tunnustati 22. veebrua- ril Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulikul kont- sert-tunnustusõhtul Lõpe Klubis. Vallavolikogu esi- mees Armand Reinmaa ja vallavanem Ingvar Saare andsid Eerik Pangale, Stefan-Lauri Mölderile, Karl Robin Rauale ja Aare Laurenile üle rahvusvaheliste spordi-, haridus- ja kultuurisaavutuste rahalise pree- mia.
Vibusportlasest Aare Laurenist on Lääneranna Teataja veebiportaalis ja jaanuarikuu paberlehes (1/24) juba pikem artikkel ilmunud. Nüüd uurin, kuidas läheb meie tunnustatud maadlejatel.
Kui vanalt alustasite spordiga ja miks valisite põhi- alaks maadluse?
Karl Robin Raud: Alustasin spordi tegemisega 5-aas- taselt. Valisin maadluse, sest olin sellega juba lasteaias tegelenud ja tahtsin edasi treenida. Lisaks on mulle alati meeldinud kontaktsport.
Stefan-Lauri Mölder: Ma alustasin samuti sportimisega 5-aastaselt lasteaias. Valisin maadluse, kuna see tundus põnev.
Eerik Pank: Sportlase teekonda alustasin 6-aastaselt jalgpallurina, kuid seal trennis sain käia ainult mõned korrad enne, kui Janar Sõber mind maadlustrenni kutsus. Varasemalt polnud ma maadlusega kokku puu- tunud ega teadnud sellest midagi. Peale kutset jõudis ka perekond arvamusele, et ehk on maadlus ikkagi
minu eriala. Kohe esimeses trennis sain aru, et maadlus meeldib mulle väga, ja seal trennis ma käima hakka- singi. Täna, 15 aastat hiljem olen endiselt arvamusel, et maadlus on lahe.
Millise maadlusala valisite ja kas käite veel mõnes trennis?
KRR: Tegelen enamasti Kreeka-Rooma, sumo- ja ranna- maadlusega, aga mõnikord ka korvpalliga.
SLM: Ma tegelen samuti Kreeka-Rooma, sumo- ja ran- namaadlusega. Tegelesin ka 9 aastat jalgpalliga, mis andis mulle kiirust ja võhma.
EP: Mina olen pühendunud Kreeka-Rooma maadlusele. Teistest stiilidest erineb see selle poolest, et meie ei või haarata vastast altpoolt vööd ega kasutada võtete soo- ritamisel jalgade abi. Vastase võitmiseks on põhiliselt kolm varianti: vähemalt 8-punktiline eduseis, hoiad vastase mõlemad õlad vastu matti või oled peale 6 minutit vastasest punktidega ees.
Mis on maadluse juures kõige keerulisem ja raskem?
KRR: Maadluses on kõige raskem tehnika ja füüsiline koormus, mida pead taluma.
SLM: Kõige raskem või keerulisem on erinevate võtete lihasmällu jätmine ja treenimine, aga see tasub end ära.
EP: Maadlus on üleüldiselt väga raske ja palju nõudev spordiala. Me peame olema tugevad nii füüsiliselt kui vaimselt. Hea maadleja on tehniline, jõuline ja hea vas- tupidavusega. Kõiki neid omadusi tuleb pidevalt aren- dada rasketes treeningutes. Nädalas teen vähemalt kaheksa trenni, et konkurentidega sammu pidada. Käin ka palju treeninglaagrites, kus saan harjutada õpitud võtteid erinevate vastaste peal, mis on oluline, kuna igal maadlejal on oma stiil.
Foto: erakogu