Page 15 - Lääneranna Teataja 67/2024/nr4

ELU LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (67) 2024 15 Eestis satub igal aastal turvakodusse ligi kolmsada last
Silja Kessler, Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse teavitustegevuse peaspetsialist
Sotsiaalkindlustusamet on otsimas juurde seitset peret, kes suudaks ajutiselt perekonnast eralda- tud või kriisiolukorda sattunud lapsele pakkuda tur-
valist võimalust viibida perekeskkonnas. Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu kolm ja uusi peresid on lisandumas, aga vajadus selliste perede järele on märksa suurem.
Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem), kuni selgub lapse pikaajaline elukorraldus. Pere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatami- sega ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Samuti peab pere olema valmis vastu võtma erinevas vanuses lapsi, kriisihoolduspere ei saa perre tuleva lapse vanust valida.
Mitu last sai 2023. aastal kriisihooldusperest abi?
Läinud aastal vajasid kriisihoolduspere abi eriti just väi- kelapsed – 13st lapsest 8 olid nooremad kui 18-kuused. 2023. aastal pakkus lastele hoolt ja armastust 6 kriisi- hooldusperet.
Lapsed viibisid kriisihooldusperedes kolmest päevast kuni erandkorras kaheksa kuuni. Noorim lastest oli vaid 6-päevane, vanim 11-aastane.
Kriisihooldusperest on lapsed naasnud koju või liiku- nud edasi lapsendajaperre, hooldusperre, eestkostele või perekodusse.
Eesti kriisihoolduspered – kes nad on?
Kriisihoolduspered on tavalised pered. Nende seas on nii lastega kui ka lasteta peresid. Osades peredes tervi- tavad lapsi lisaks pererahvale ka kassid, koerad, kitsed, lambad, haned, papagoid, merisead ja teised linnud-loo- mad, kes pakuvad igapäevast paiteraapia võimalust. Ühes peres on ka koolitatud teraapiakoer.
Peredel on erinevad huvid ja oskused, aga neid ühen- dab soov pakkuda hoolitsust ja tuge lapsele keerulisel eluperioodil, samuti on neil traumeeritud laste eest hoolitsemise kogemus.
Peredesse on oodatud nii eesti- kui venekeelsed lapsed, mõned peredest on valmis vastu võtma ka mitu ühe pere last. Kui 2022. aastal viibis ühes kriisihoolduspe- res korraga sama pere kolm last, siis 2023. aastal olid kriisihooldusperedes lapsed ühekaupa.
Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu kolm ning nad asuvad Tallinna kesklinnas, Tapal ja Toila vallas.
Miks on kriisihoolduspere parem kui turvakodu?
Ühiskonnana peame loomulikuks ja õigeks, et laps kasvab peres. Kahjuks ei ole kõikidel lastel seda võima- lust vanemate haiguse, sõltuvusprobleemide, hooletus- sejätmise jm põhjustel. Kui lapse eest ei saa hoolitseda sugulased või teised lähedased inimesed, saab lapse eest ajutiselt hoolitseda kriisihoolduspere. Kõik lapsed vajavad oma ellu üht turvalist täiskasvanut, keda usal- dada, eriti kriisiolukorras. Kriisihoolduspere pakub lap- sele turvatunnet ja kindlat inimest, avades lapsele oma
kodu ukse ja südame. Kriisihoolduspere hoolitseb lapse eest oma kodus, ei ole töövahetusi, mille lõppedes krii- sihoolduspere vanem läheb lapse juurest ära koju.
Perekeskkonnas saab laps rahulikumalt ja suurema toega taastuda traumast, mida perest eraldamine on talle põhjustanud. Kriisihoolduspere saab keskenduda lapsele ja tema vajadustele, kuna ei pea aega ja tähele- panu jagama paljude laste vahel. Kriisihooldusperes on osa lapsi teinud arengus märgatavaid edusamme, sest hooliv ja turvaline perekeskkond pakub kriisiolukorras lapsele palju enamat, kui vaid põhivajaduste rahulda- mist.
Ehk saad just sina pakkuda hoolt ja armastust lap- sele, kes ei saa kasvada sünniperes?
Sotsiaalkindlustusamet otsib kriisihooldusperesid, kes pakuksid ajutist hoolt lastele, kel pole oma kodus enam turvaline.
» Kriisihoolduspere tagab lapse vastuvõtmise kahe tunni jooksul. Nii jõuab laps otse perekonda ega pea viibima vahepeal turvakodus.
» Kriisihoolduspere vanemaks sobib avatud ja soe ini- mene, kellel on võimalus ja valmisolek pühenduda lapsele ajal, mil laps seda väga vajab. See eeldab väga paindlikku töö- ja elukorraldust.
» Kriisihoolduspere saab tasuta koolitused ja etteval- mistuse, kuidas traumakogemusega last aidata.
» Emotsionaalset ja rahalist tuge pakuvad peredele teenuse korraldajad SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Tallinna Lastekodu. Peredele makstakse valmisole- kutasu ka siis, kui last parajasti peres ei ole.
Soovid lisainfot? Võta ühendust: agnes.kulmar@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5886 8116.
Kriisihoolduspere kogemusest loe lähemalt: „Kriisi- hoolduspere ema: Laps tuleb mõnikord öösiti ja katsub mind, et veenduda, et ma olen alles“.
Vaata kriisihoolduspere lugu dokumentaalsarjast „Koduteel“: https://jupiter.err.ee/1608793297/kodu- teel-etv