Page 3 - Lääneranna Teataja 60/2023/nr4

see, mis teeb Lihulast Lihula. Arutelu käigus toodi olu- liste väärtustena välja mitmekesist ajaloolist hoonestust ja inimmõõtmelist linnaruumi, autentsust ning muhedat eklektikat. Oluliseks peeti nii kirikuid, ajaloolisi abihooneid kui ka Lihulale omast maastikku tiikide ja vallikraavidega.
Kõlama jäi ka see, et Muinsuskaitseametilt ootavad kohali- kud inimesed eelkõige tuge nõustamise ja lahenduste pak- kumise näol. Linnakodanike jaoks on oluline, et tõuseks üleüldine teadlikkus ajaloolise keskkonna väärtustest ning kogukond oleks sellesse kaasatud.
Neid, kohalike inimeste poolt sõnastatud väärtuseid, on arvestatud ka Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koostamisel.
Uus nimetus
Uue kaitsekorraga on plaanis muuta muinsuskaitseala nimetust – Lihula vanima asustuse muinsuskaitsealast saab lihtsalt Lihula muinsuskaitseala. Seni kasutusel olnud nimi ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piir- konda, sest Lihulas kuuluvad muinsuskaitsealasse nii lin- nuse varemed vallikraavidega, muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse maa all ja maa peal säilinud elemendid, Lihula mõisaansambel kui ka ajalooline linnasüdamik, kus on nii ühekorruselisi puitelamuid kui uuemaid 20. sajandil raja- tud hooneid.
Hoonete kaitsekategooriad
Uue kaitsekorraga kaasnev oluline muudatus muinsus- kaitsealal kinnisvara omavate inimeste jaoks on kaitseala hoonetele kaitsekategooriate määramine. Senini on nõuete seadmisel käsitletud kõiki muinsuskaitseala ehitisi võrd- väärselt, kuid hoonete jagamine kaitsekategooriatesse (A, B ja C) annab võimaluse sõnastada üldjoontes nõuded ja põhi- mõtted iga konkreetse hoone jaoks eraldi. Selle tulemusel on võimalik anda selgemad suunised nii omanikule, projek- teerijale kui ka ametnikule ning mõista paremini võimalusi hoone restaureerimiseks või ehitamiseks.
Senised nõuded, kus Muinsuskaitseameti luba oli vaja nii välis- kui ka sisetöödeks, jäävad kehtima vaid A-kaitsekate- gooriasse määratud hoonetel, mida on Lihulas 13. Neis hoo- netes on ametile teadaolevalt säilinud enim väärtuslikke ajaloolisi ehitusdetaile nagu nt siseuksed, trepid, ahjud, parketid, maalingud või lagede peegelvõlvid. Nende hoo- nete puhul jääb kehtima nõue taotleda enne tööde tegemist ametilt eritingimused, milles sätestatakse, mida ja mis ula- tuses tuleb kindlasti säilitada ning milliseid muudatusi on võimalik teha.
B-kaitsekategooria hoonetel on muinsuskaitselist tähele- panu vajav eelkõige välisilme. Selle kaitsekategooria hoo-
netel on kandev roll Lihula muinsuskaitseala miljöö loo- misel ja hoidmisel. Siia hulka kuuluvad näiteks Lihulale omased elumajad või linnale eripärase ilme andvad maa- ja paekivist abihooned. Nende hoonete välisilme taastamisel ja korrastamisel on eesmärgiks eheda vana materjali säili- tamine ja tervikliku lõpptulemuse loomine. B-kaitsekate- gooria hoonete puhul tuleb muinsuskaitse eritingimused tellida ning taotleda luba üksnes eksterjööri puudutavateks töödeks.
C-kaitsekategoorias on hooned, mille algse arhitektuurse ilme säilitamine või taastamine ei ole muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooriasse määratud garaa- žid, kuurid või nõukogudeaegsed kortermajad on hooned, mis ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning seetõttu saab nendega seotud asjaajamist lihtsustada – enam ei pea taot- lema eritingimusi ega tööde tegemise luba. Siiski tuleb muudatusi kavandades tagada hoonete arhitektuurne ter- viklikkus ja sobivus ümbritseva ajaloolise linnaruumiga.
Haljastus ja arheoloogia
Lihula üheks oluliseks väärtuseks on rohelus ning lopsa- kas haljastus nii avalikus ruumis kui ka õuedes, mille säi- litamise vajadust rõhutasid avalikel koosolekutel ka kõik kohale tulnud linnakodanikud. Lihula muinsuskaitseala on aga ka rikkaliku arheoloogilise pärandiga ala, mis tähen- dab, et muinsuskaitsealal elavad ja toimetavad inimesed peavad aiatööde tegemisel veidi tähelepanelikumad olema. Igapäevase aiapidamisega seotud töödest – lillede ja põõ- saste istutamisest või köögiviljapeenarde rajamisest – ei ole vaja Muinsuskaitseametit teavitada. Küll aga tuleb taotleda luba suuremateks kaevetöödeks nagu näiteks trasside kae- vamine, sissesõidutee jaoks pinnase koorimine, ulatuslike- mate puuistandike istutamine või hekkide rajamine, mille puhul on vaja kopaga pinnast eemaldada või kraavi kae- vata.
Kõikide haljastustööde tegemisel tasub valmis olla võima- luseks, et maapind võib avaldada olulisi jälgi linna mine- vikust, sest rikkalik arheoloogiapärand on üks väärtustest, mis teeb Lihula eriliseks. Seda ei tasu peljata ning igapäeva- toimetusi see ei sega.
Kokkuvõttes muutub uue kaitsekorraga asjaajamine nii muinsuskaitseala hoonete omanike kui ka projekteerijate ja ametnike jaoks selgemaks ja paindlikumaks, mis aitab meil ühiselt Lihula unikaalseid väärtuseid hoida ja kaitsta ning tulevastele põlvedele säilitada.
Ootame kõiki kaitsekorra dokumentidega tutvuma ja arvamust avaldama 21. aprillist 21 maini. Info kaitsekorra koostamise kohta on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt muinsuskaitseamet.ee/lihulakaitsekord
LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (60) 2023
3
Vaade Lihula linnale Foto: Viktor Tund