Page 2 - Lääneranna Teataja 60/2023/nr4

2 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (60) 2023
Kõmsi noorte Euroopa Solidaarsuskorpuse projekt
ELU
on jõudnud poole peale
Kõmsil korraldatav koolituste sari on jõudnud poole peale. Tehtud on juba koolitused ürituste korralda- misest ja projekti kirjutamisest.
Viimasel neist rääkisid Mareena ja Lii, kuidas määrata oma projekti sihtgruppi, kuidas nendeni jõuda, lahendada leitud probleemi ning kirjutada projekti. Järgmisena võttis jutusaba üle Maria, kes andis ülevaate, kuidas oma projekti õigesti turundada ehk kuidas jõuda õige sihtgrupini, kuidas teha head reklaami sponsoritele ja jõuda samas võimalikult paljude inimesteni.
Kui noored olid kirjutajapoolse info osalejatele edasi andnud, alustasid spetsialistid hindamispoole tutvusta- misega. Arno Peksar jagas oma kogemust nii projekti kir- jutamise kui ka hindamise valdkonnast. Ta tõi näiteid olu- kordadest, kus projekt oli kas edukas või mitte, ning rääkis kordadest, mil taotlejaid oli fondi jaoks liiga palju ning kuidas antud olukord lahenes.
Teisena võttis sõna Riin Luks, kes rääkis projektide hinda- misest juba vabariiklikul tasemel ja peamiselt just noorte- projektide fondidest. Temaga arutlesid noored mentorlu- sest, projektide ohutusest ning erinevatest fondidest, kust nad saaksid rahastust küsida.
Lihulas toimus rahvusvaheline miniMAFF loodusfilmide laager noortele | Raahel Apsalon
Mõlemad spetsialistid tõid eraldi välja, et väga vajalik on lugeda rahastustingimusi ja projekti juhendit ning heietamine ja mulli ajamine mõjub rahas- tusotsusele pigem kahjulikult.
Oleme väga tänulikud kõigile, kes kaasa löövad!
Järgmine koolitus toimub maikuu esi-
mesel nädalavahetusel. Selle teemaks on „Läbipõlemine ja selle vältimine” ning koolitajaks tuleb Piret Korol. Hoidke silmad lahti lisainfo saabumisel!
Projekti rahastus Euroopa Liidu Euroopa solidaarsuskorpu- sest.
Euroopa Solidaarsuskorpus on Euroopa Liidu programm, mis annab Euroopa noortele ja organisatsioonidele võimaluse rajada ühiselt hoolivam ühiskond, reageerides ühiskondlikele probleemidele hariduse, kultuuri, noorsootöö, keskkonna, sotsiaalteenuste, inimõiguste jt valdkondades.
31.märtsist kuni 6. aprillini toimus Lihulas rah- vusvaheline miniMAFF loodusfilmide laager, kus osalesid Lätist, Rootsist ja Eestist noored, kes eksper- tide käe all õppisid dokumentaalfilmikunsti ja loodusfo-
tograafiat.
Noorte lühifilmid linastusid kolmapäeval Lihula Kultuu- rimaja kinosaalis ehk samas kohas, kus sügiseti jõuavad ekraanile Matsalu loodusfilmide festivali linateosed.
„Meie laager kestis viis päeva ja sel ajal said noored har- jutada põhimõtteliselt loodusfilmi tegemise kõiki etappe,” ütles laagri projektijuht Maris Altmann.
Projekti eesmärk on suurendada noorte teadlikkust fil- mimaailmast, täpsemalt loodusfilmindusest ja loodusfo- tograafiast. Projektiga tõstetakse noorte teadlikkust klii- matemaatikast ning populariseeritakse loodusfilmindust geograafiliselt kaugemates piirkondades elavatele noortele.
Projektipartnerid on ARNA (Rootsi), Jēkabpils novada Bērnu un jauniešu centrs (Läti), Lääneranna Noortekeskus (Eesti) ja korraldajaks Matsalu loodusfilmide festival.
Projekti rahastavad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskor- puse Agentuur.
Lääneranna Teataja toimetaja
Poole sajandi vanune Lihula muinsuskaitseala saab uue
kaitsekorra| Katrin Koit
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht
Sellel aastal tähistab 1973. aastal loodud Lihula muin- suskaitseala 50. sünnipäeva. Juubeliaastaks on töörühma ja avalike arutelude toel valmis saanud Lihula
muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu, mida Muinsuskait- seamet on nüüd tutvustamas avalikul väljapanekul.
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on avalikul väljapanekul ja ootab linnarahva arvamusi 21. aprillist kuni 21. maini. 16. juunil kell 16 ootame kõiki Lihula mõi- sas toimuvale avalikule arutelule, kus Muinsuskaitseamet tutvustab kaitsekorra eelnõule esitatud ettepanekuid ja ameti seisukohti.
Avalikul väljapanekul olev muinsuskaitseala kaitsekord põhineb kohalike elanikega ühiselt kokku lepitud ja linnas säilinud väärtustel. Võrreldes seni kehtinud muinsuskait- seala põhimäärusega muutub kaitse korraldus ka tänu sel- lele senisest täpsemaks ja paindlikumaks ning kohalikke eripärasid rohkem arvestavaks.
Uue kaitsekorra koostamises osalesid lisaks kohalikele elanikele ka Lääneranna vallavalitsuse esindajad ja eriala- spetsialistid. Erinevates koostööformaatides – töörühma kohtumistest avalike koosolekuteni – arutati, mis on Lihula eripära, millised väärtused on olulised ja kuidas neid hoida ja kaitsta. Kaitsekorra koostamise alguses toimunud ava- likul koosolekul arutati Lihula väärtuste üle, et sõnastada
Projekti kirjutamise koolitus Foto: erakogu