Page 16 - Lääneranna Teataja 72/2024/nr9

16 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 9 (72) 2024
Virtsu tuleskulptuur meelitas kohale suure hulga publikut
KULTUUR
Triin Raave, Virtsu Rahvamaja juhataja
Nagu paljudes teistes rannikukülades, süüdati ka Virtsus 31. augustil muinastulede öö ajaloo- line märgutuli. Tänaseks juba uhkeks traditsiooniks
saanud üritusel saadeti mõne aasta eest väärikalt tuleteele vana kaluripaat, sel korral mitme meetrite kõrgune tuleskulptuur.
Eluruum arhitektuuribüroo, Unolik täispuitmööbli, Werderholmi ning MTÜ Virtsu Rannahoone vaba- tahtlike koostöös loodud skulptuuri ehitamiseks ning Virtsu Rannahoone kaunistamiseks korraldati eelne- valt talgud, millesarnased on Virtsu elanike seas vii- mastel aastatel aina populaarsemaks saanud.
Virtsu muinastulede öö lõkke süütamise kõne kandis seekord lauldes ette Toomas Lunge, kelle „Kaua sa kan- natad“ kõlas Virtsu Rannahoone uue ja uhke katuse all võimsa ühislauluna. Publikut jagus ohtralt kogu val- last ja kaugemaltki – käiku läksid kõik toolid, kastid ja kaablirullid, kuid ikkagi sai osa kuulajatest kontserti ja tulemöllu jälgida paremat vaadet võimaldavatelt seisu- kohtadelt.
Muinastulede öö traditsioon
Muinastulede öö traditsioon pärineb viikingiajast, kui Läänemere rannikul kasutati märgutulesid meremeestele tee näitamiseks ja hoiatuste edastamiseks. Tava taastati 1992. aastal Eestis ja Soomes, ning hiljem liitusid sellega ka teised Läänemeremaad. Augusti viimasel laupäeval süüdatakse lõkked mere ääres päikeseloojangul kell 21.30. 2009. aastal muutus sündmus üle-eestiliseks ning veebikaardi kaudu registreeritakse igal aastal üle 700 lõkke ja tuhandeid osalejaid.
Tuleskulptuur valmis koostöö tulemusena.
Lõke süüdati ühislaulu saatel.
Mõisamäel pillihäältest puudust ei tuntud | Andri Lobjakas
Lihula Lõõtsa korraldaja
10.augusti varahommikul oli mõisamäel näha ja kuulda akordione, karmoškasid, suupille ja kitarre. See tähendas seda, et algamas oli Õie Liiva 1994. aastal algatatud ning 2023. aastal uuesti elule puhutud Lihula Lõõtsa teine kontsert. Hommikusest tugevast vihmasajust hoolimata oli kõigil hea tuju ning lootust andis veelgi üha selginev
taevaski.
Proov algas täie hooga ning tore oli vaadata pillimeeste näos üha laienevat naeratust. Kuna kontserti oli vaata- ma-kuulama tulnud ka Lihula Lõõtsa ristiema Õie Liiv, kellel oli 8. augustil sünnipäev, algas ühismäng „Sünni- päeva lauluga“ Õiele.
Ühismängul tulid esitusele järgmised lood: „Ma kõn- dima kord läksin“, „Kodune valss“, „Vesiroosid“, „Mängi mulle seda vana viit“, „Mu kodu on merede süles“, „Pillimehe leib“ ja lõpuks, nagu ka eelmisel aastal, pil- limeeste tänuna kuulajatele „Soome polka“. Aga kont- sert ei piirdunud ainult ühismänguga, vahepeal panid ennast proovile ka üksikesinejad, duod ja triod.
Lihula Lõõtsast võttis seekord osa 21 pillimeest, teiste seas Rein Rohtväli, Kersti Rohtväli, Anne Vatter, Mary-Helena Veerits, Arvo Alt, Aili Randalu ja tema Risti Naisansambel, Jüri Pikk, Helgi Vellemäe, Ain Luhtjärv, Riina Kaldaru, Milvi Tootsiko, Laine Kiil, Jaan Kompus, Gunnar Vompas, Liivi Volt, Raul Targamaa ja Vello Tüür.
Korraldaja tänab väga abilisi ja toetajaid!
Muhu Pagaritele tänu pillimeestele meeneks läinud „Pillimehe leiva“ eest, Anne Kinksile ja Viive Tüürile pillimeestele maitsva kõhutäie pakkumise eest, Sakste Majale Lihula Lõõtsa rahalise toetamise eest, Aili Ran- dalule ja tema Risti naisansamblile meile appi tõttamise ning kuulajatele mõnusa laulu pakkumise eest, Karmen Talvistele, Maret Elismäele ja Reelika Toomile jõu- ja ilunumbrite pakkumise eest, Margus Suurvälile suure- pärase heliteostuse eest, Sirje Liivmaale ja Ülle Lobja- kasele laululehtede jagamise eest! Suurimad tänud ka kõigile pillimeestele ning loodame kohtuda juba järgmi- sel aastal Lihula Lõõtsal 2025!
Tänavu osales Lihula Lõõtsal 21 pillimeest. Foto: erakogu
Foto: Henrik Raave Foto: Petra Westers Andersson