Page 10 - Lääneranna Teataja 72/2024/nr9

10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 9 (72) 2024
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 2 ja 2a
OMAVALITSUS
detailse lahenduse avalik väljapanek |
Hendrikson & Ko
Lääneranna Vallavolikogu võttis 08. augustil otsusega nr 190 vastu Lääneranna valla tuule- parkide eriplaneeringu aladele 2 ja 2a. Planeeringu
esimese etapi ehk asukoha eelvaliku eesmärk oli leida Lääneranna vallas sobivad kohad elektrituu- likuparkide püstitamiseks. Eriplaneeringu esimeses etapis valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asu- kohtadena välja kolm ala: ala nr 2 koos 2a-ga; ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5a-ga.
Eriplaneeringu teises etapis määratakse kindlaks tuu- leparkide detailsed lahendused, sealhulgas tuulikute arv, asukoht, kõrgus, leevendusmeetmed ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed ja elektri ülekande- liinid koos liitumiskohtadega.
Planeerimisseaduse § 118 lg 1 alusel korraldab Lääne- ranna Vallavalitsus kohaliku omavalitsuse tuuleparke kavandava eriplaneeringu avaliku väljapaneku 30.08– 01.10.2024 Lääneranna Vallavalitsuses (Jaama tn 1, Lihula linn) ja valla veebilehel: https://www.laaneran- navald.ee/tuuleparkide-eriplaneering.
Eriplaneeringuga hõlmatav ala nr 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse küla territooriumil; ala nr 2a asub Allika küla, Nõmme küla ja Ännikse küla territooriumil. Alad asuvad valla hõre- dalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale.
Ala nr 2 on 448 ha ja ala nr 2a 145 ha, kokku hõlmab eelvaliku ala 593 ha. Alade piir on nähtav planeeringu- materjalides.
Alast nr 2 ja 2a moodustab enamiku metsamaa, vähem on põllumaad, rohumaad ja muu lagedat ala. Alad asuvad valdavalt maaparandussüsteemi piirkonnas. Mõlemad alad koosnevad n-ö lahustükkidest, mida eraldavad looduslike või tehislike objektide kitsen- duste alad (nt jõe kaldaalad, elektriliini kaitsevöönd). Vastavalt eriplaneeringu esimese etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele puuduvad alal 2 ja 2a tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid.
Eriplaneeringu detailse lahendusega on määratud kavandatavate ehitiste ehitusõigused ning lahendatud muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud
asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahen- duse väljatöötamise aluseks on Lääneranna valla tuu- leparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne.
Planeeringuga määrati ehitusõigus 20 elektrituuliku püstitamiseks. Krundid on moodustatud olemasolevate katastriüksuste alusel ja planeeringu lahendusega val- davalt katastriüksuste piire ega pindalasid ei muudeta. Kruntide kasutamise sihtotstarvetes on kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia toot- mise ja jaotamise ehitise maa kasutusotstarve ehk tuu- likute alust maad käsitletakse tootmismaana.
Eelvalikualale hooneid kavandatud ei ole ning hoo- nestusalad ja ehitusõigused on määratud rajatistele ehk elektrituulikutele. Ehitusõiguses toodule lisaks on eriplaneeringu detailse lahendusega lubatud ala- jaama(de) kavandamine, st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv kruntide ehitusõigustes ei kajastu. Iga elektrituulik on planeeritud kuni 288 m kõrgune ja ehi- tisealuse pinnaga kuni 25 447 m2.
Planeeritud tuulikuid teenindavad juurdepääsuteed on maksimaalselt kavandatud kas olemasoleva tee trajektoorile, kraavi äärde või metsasihile, et vähen- dada raadamisvajadust metsamaal. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena on vaja olemasolev tee renoveerida nii, et see kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasu- tatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Teede ja platside lahendus tuleb täp- sustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplat- side lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja etteantavatest parameetritest.
Osaliselt on juurdepääsuteed kavandatud üle Küti jõe ning tuleb läbi viia jõe kalda ehituskeeluvööndi vähen- damise menetlus, kus kalda ehituskeeluvööndit vähen- datakse planeeritud teede ristumiskohtades Küti jõega kuni torusildadeni.
Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollek- torid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine.