Page 8 - Lääneranna Teataja 67/2024/nr4

8 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (67) 2024
Ülevaade Lääneranna valla 2024. aasta eelarvest
OMAVALITSUS
Ingvar Saare, Lääneranna vallavanem
V alla põhitegevuse tulude eelarve on käesole- val aastal 10 mln eurot, mis on 2023. aastaks planeerituga võrreldes 0,77 mln euro võrra kasva- nud. Suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mille laekumiseks prognoositi 5 mln eurot ja mis moodustab Lääneranna valla põhitegevuse tulude
prognoosist 51% ehk veidi üle poole.
Põhitegevuse kulud koosnevad tööjõukuludest, majan- damiskuludest, antavatest toetustest tegevuskuludeks ja muudest tegevuskuludest. 2024. aasta põhitegevuse kuludeks on u 9 miljonit eurot, mis jääb möödunud aastaga samasse suurusjärku. Laenukohustuste summa seisuga 31.12.2023 on ligi 4 miljonit eurot ja tagasi- makstav laenusumma on sel aastal u 535 000 eurot.
Lääneranna valla 2024. aasta eelarve eelnõu menetlus möödus varasemaga võrreldes optimistlikumas meele- olus. Kui eelmisel aastal oli põhifookus kulude kokku- hoiul, et tagada laenumaksete teenindamise võime, siis käesoleval aastal on jooksva aasta tulude-kulude vahe kavandatud nii, et tagab mõningase investeerimisvõi- mekuse. Ilmselgelt on vallavolikogu otsused teenus- võrgu korrastamiseks avaldanud positiivset mõju valla finantspositsioonile. Teenused, sh õppekohad on taga- tud, kuid kulu teenuste osutamiseks on vähenenud. Kõikide muude kulude kasvu (käibemaks, palgasurve) olustikus ei ole liigseks optimismiks põhjust, kuid tee- nusvõrgu kohandamine võimaldab kulude kasvu pare- mini hajutada. Omavalitsuse toimimise tagamiseks on Lääneranna valla vaates hädavajalik riiklik KOVide rahastusmudeli ülevaatamine ning lisavahendite leid- mine vähem tulusate KOVide toetamiseks, sest lõputult ei saa optimeerida.
Eelarvet detailsemalt vaadates selgub, et omavalitsuse rahalist seisu mõjutab positiivselt tulude kasv, mis on tingitud üksikisiku tulumaksu KOVile eraldatava osa arvestuse muutusest. Seda ka olukorras, kus eelnõus on arvestatud mõnevõrra tagasihoidlikuma laekumi- sega võrreldes regionaalministeeriumi esitatud või- maliku prognooslaekumisega. Tulumaks laekub valla eelarvesse kahes osas. Esiteks arvestatakse 11,89% iga inimese brutopalgalt ning teiseks 2,5% pensionitest. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud toetusfondi eraldis, sest alates käesolevast aastast arvestatakse matusetoetus, asendus- ja järelhoolduse ning pikaaja- lise hoolduse toetus tulumaksu laekumise hulka. Samal ajal kasvas tasandusfondi eraldis.
Eelmisel eelarveaastal üle kahe ja poole korra kasva- nud intressikulud jätkavad kasvu ka käesoleval aastal, suurenedes võrreldes 2023. aastaga u 23%. Siiski võib eeldada, et eelnõus kavandatud kulu on maksimaalne ning tegelik täitmine osutub Euribori langedes mõne- võrra väiksemaks. Eelarve eelnõu kajastab õpetajate palgatõusu 1820 euroni, kuigi riigieelarves lehe trük- kimineku ajaks veel vastavat muudatust sisse viidud ei ole. Õpetajate palgakasv tingib palgasu rve teistel ame- tikohtadel, mistõttu on eelarves arvestatud mõningase palgatõusuga, mh riikliku miinimumpalga kasv 95 euro võrra 820 euroni. Kui õpetajate palkadeks annab riik toetust, siis näiteks lasteaia personali palgatõusuks riik märkimisväärset lisaraha ei eralda. Vald on otsustanud 2024. aastal hoida lasteaiaõpetajate palgataseme vähe- malt 90% juures õpetajate palgast ning tagada tugispet- sialistidele õpetajate alampalgaga võrdväärse töötasu.
Pärast koolivõrgu korrastamise otsust on jätkuvalt menetluses kolm kohtuvaidlust viiest. Nende vaidlus- tega seoses tekkivate kulude katmine on arvestatud vastavalt nende tekkele reservfondist. Osaliselt just kohtuvaidluste tõttu ei ole täielikult ellu viidud koolide ja lasteaedade ruumimuudatusi, kuid need on kavas viia ellu 2024. aastal (Lõpe lasteaia ruume Lõpe klubi arvelt lahendada, Virtsu lasteaiamaja kohandada, vt investeerimistegevuse osa). See, kas kohtuvaidlused jätkuvad ja sellega kaasnevad kulud kasvavad, sõltub käesoleval hetkel ainult kaebajatest.
Võrreldes I lugemisega vähenes eelarve kinnitamise ajaks põhitegevuse tulem u 151 000 võrra, mille on tin- ginud erinevate kuluartiklite prognoositav kasv kokku u 215 000 eurot. Kulude kasvu veab eelkõige persona- likulude kasv. Majanduskulude osas tõstab kulusid ees- kätt teiste KOVide lasteaedades käivate laste kohata- sude tõus ja pikaajalise hooldekodukoha vajaduse kasv. Sotsiaalabitoetuste (413) kasv on tingitud eelkõige üld- hooldusega kaasnevate kohatasude kasvust, sest prog- noositud 72 kliendi asemel on täna teenusel olevate klientide arv kasvanud 78ni.
Tegevus-, sh majandamiskulude vähendamine peab jät- kuvalt olema valla eesmärk ning 2024. aastal kavatse- takse seda saavutada järgmiste meetmete abil:
1. teenusvõrgu ümberkorraldamine, sh juhtimise koondamine ühendasutuste alla;
2. valla tegevuseks mittevajaliku vara võõrandamine;
3. investeeringud hoonete energiatõhususe paranda- misse.
Joonis 1. Põhitegevuse tulude jaotus.
Joonis 2. Põhitegevuse kulude eelarve.