EAÕK Paadrema Püha Kolmainu kirik on ehitatud arhitekt K. Nymanni jooniste järgi aastal 1889. Paadrema mõisalt võõrandatud maavaldusele ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik. Ehitajateks olid meistrid Muhu saarelt ja töödejuhatajaks oli Feodor Revka.

Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks aastal 1998. Kaitsmist väärib nii ehitus ise kui ka interjööris olev ainulaadne kauni kujundusega lagi ning ikonostaas.

Kas teadsid, et …

Paadrema kirikus on ristitud kirjanik Karl Ristikivi.

Eesti kirjanik Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin) sündis 16. oktoobril 1912 Läänemaal, Varbla kihelkonnas, Saulepi vallas. 1942. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli geograafia eriala. 1943. aastal põgenes Soome ja sealt aasta hiljem Rootsi, kuhu jäi elama kuni surmani.

Ta kuulus Eestis üliõpilasseltsi Veljesto ning oli Rootsis Eesti Rahvusfondi juhatuse liige ja kuulus Eesti Komitee Asemike kogusse. Tema algatusel loodi Rootsis eesti eksiilkirjanike fond.

Ristikivi loomingust on tuntud triloogia „Tuli ja raud“ (1938), „Õige mehe koda“ (1940) ja „Rohtaed“ (1942), ajaloofilosoofiline sari: „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963), „Imede saar“ (1964), „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967), „Sigtuna väravad“ (1968), „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) ja „Rooma päevik“ (1976), samuti romaan „Hingede öö“ (1953), luulekogu „Inimese teekond“ (1972) ning lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935), „Sinine liblikas“ (1936), „Semud“ (1936) ja „Sellid“ (1938). 1967. aastal pälvis ta Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna.

Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977 aasta, urn kirjaniku tuhaga maeti Stockholmi Metsakalmistu õigeusklike kalmistuossa. 28. oktoobril 2017 aastal maeti ta ümber Paadrema kalmistule, tema ema Liiso kõrvale. Ettepaneku Ristikivi urni Eestisse toomiseks tegid tema hauaplatsi hooldajad eesotsas kirjanik Enn Nõuga.

Varbla koolimaja õuele püsitati Karl Ristikivi mälestuskivi 16. oktoobril 1987. aastal, Varbla koolis õppinud kirjaniku 75. sünniaastapäevaks.