Orhideed

Teadaolevalt kasvab Eestis praegu vähemalt 36 liiki looduslikke orhideesid. Vähemalt 2 liiki orhideesid on kunagi rohkem olnud, kuid nende kasvukohad on praeguseks hävinud. Ühe orhideeliigi – lääne-sõrmkäpa – kasvamine Hiiumaal on kahtluse alla seatud, kuigi ta on Eestis liigina kaitse alla võetud. Kui mitte arvestada kolme saarelist valda, siis pole Hanila valla 29 liiki mitte…

Virtsu tuletorn

1866. aastal püstitatud malmtuletorn hävis I maailmasõja ajal ja 1924. aastal valminud raudbetoonist tuletorn hävis II maailmasõja ajal. Virtsu praeguse tuletorni ehitas vene tööpataljon 1951. aastal. Neljatahuline kivibetoontorn on 18 m kõrge, läbimõõduga 2,5 m, tule kõrgus merepinnast on 19 meetrit.  Foto Eero Sahk Tuletornist Virtsu.ee veebilehel Virtsu tuletorn (Vikipeedia) Virtsu tuletorn (Eesti Tuletorni Selts) Virtsu tuletorn (Navigatsioonimärkide andmekogu)

Virtsu vasallilinnus

Üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430, ürikutes esmakordselt mainitud 1465. Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536 keelati taastamine. Linnus rajati Suure väina mandripoolse kaldavööndi väikesele saarele, kontrollimaks laevaliiklust…

Vatla mõis

Vatla mõis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. Härrastemaja oli kuusepalkidest seintega ning õlgedest katusega. Lihtsad puitehitised olid ka ülejäänud hooned – laudad, tallid, rehed. 1807. aastal läks Vatla mõis Otto von Rosenile. Tema ajal valmis härrastemaja, mis oli üks esinduslikumaid Läänemaal. Läbi varaklassitsistlikes vormides peaukse pääseb vestibüüli. Pidulik peatrepp juhatab…

Vatla linnus

Vatla linnus (ka Linnuse või Karuse linnus või maalinn), asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse õue (u 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg liitus seljaku 8-9m kõrguse nõlvaga. Linnuse lääne- ja kaguküljel on väravakoht. Arvatavasti 11.-13. saj maalinn oli muistse Karuse kihelkonna (Henriku Liivimaa kroonikasCozzo) keskus. Foto: Arno Peksar Vatla linnus on…

Tuhu soo

Oidrema-Tuhu soostik (6 270 ha) on Lääne-Eesti üks suuremaid soostikke. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Tuhu soo asub Läänemaa ja Pärnumaa piiril. Tuhu sood läbiva maantee äärde on rajatud lühike laudtee, mis läbib soo arengu erinevaid etappe. Rada algab ja lõpeb maanteel, seega tuleb raja alguspunkti tagasi saamiseks mööda väikest maanteed tagasi kõndida.…

Salevere Salumägi

Salevere Salumägi (40 ha) on on üks Läänemaa kaunemaid paiku, mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri ajastu Jaagarahu lademest suutis ta vastu panna mandrijää kulutavale toimele. Kõrgendiku merepoolse serva moodustab järsk paesein, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Järsk astang tekkis alles 6000-5000 aastat tagasi, kui paeseina uhtusid Litoriinamere lained. Salumäe vastaskülje moodustab paksu kruusakihiga kaetud…

Puhtu poolsaar

Puhtulaidu (Holm zu Pucht) on esimest korda mainitud juba 14. sajandil. Puhtulaid oli Virtsu mõisa endine puhke- ja suvitusala ning asub Virtsu mõisa pargist umbes 2 km kaugusel. 18 sajandi teisel poolele, kui loodi park ja ehitati suvehooned, oli Puhtulaid veel eraldiasuv saar. Puhtulaiu ümberkujundamist alustas 1780.–1790. aastatel Virtsu mõisa omanik Carl Thure von Helwig. Saarele…

Massu mõis

Arhiivimaterjalides on Massu mõisat esmakordselt mainitud 1596. aastal. Massu mõis tegutses üle 300 aasta. Arhiivis on säilinud Massu mõisahoonete kirjeldus 1688. aastast. Peamised hooned paiknesid tollal ümber neljakandilise siseõue. Siin olid härrastemaja, valitseja ja teenijate elumaja, ait ning tall koos vankrikuuriga. Nii härrastemaja kui teiste majade katused olid sel ajal tehtud roost, ainsaks erandiks laudakatusega viinaköök.…

Massu linnus ja liukivi

Massu linnus Massu ringvall-linnus on tõenäoliselt ehitatud I aastatuhandel. See on rajatud tasasele maale. 55-65 m läbimõõduga linnuseõue piirab madal vall, milles on kaks 9-16 m laiust väravakohta. Varisenud ja kamardunud valli kõrgus on keskmiselt vaid 1 m ja laius 10-13 m. 1972.-73. aastal lõhuti osa linnust “Kevade” kolhoosi karjalauda ehitamisega. Täielikult hävis üks väravakoht.…

Laelatu puisniit

Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul Lõuna-Läänemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hõlmates Risti–Virtsu maanteest lõunasse jäävaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujärvi, rannaniite ning laidusid. Siin asub ka üks Eesti liigirikkamaid puisniite – Laelatu. Laelatu puisniit on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher…

Kõmsi kalmed

1.-2. sajandist pärinevad tarandkalmed ning 11.-13. sajandist pärit põletuskalmed. Kalmed asuvad Kõmsi kiriku lähedal Tallinn-Virtsu maantee ääres, on välja kaevatud ja tähistatud. Kõmsi õigeusukiriku läheduses Risti-Virtsu maantee ääres paepealsel karjamaal asub mitu kivikalmet. Suur paarikümne tarandiga kalme asub kirikust umbes 200 m lääne pool. Sisaldab säilmeid nii laiba- kui põletusmatusest, pärineb 1. – 3. sajandist.…