Page 10 - Lihula viinavabrik

Nendest teguritest tingituna käivitub teineteist mõjutav sündmuste ahel, kus ühe kinnistu või hoone negatiivne väljavaade hakkab ümbritsevat keskkonda nii turuväärtuse kui ka koha imidži osas negatiivselt mõjutama. Kohaliku omavalitsuse huvides on vältida nii-öelda pruun-alade tekkimist ning vabastada kinnistuid väsinud ilmest (Lauri, 2021) (Jiří Tintěra, 2018). Tihtipeale tahetakse omand lihtsalt ära unustada või hiljem linnale anda, et viimane sellega midagi ette võtaks.
2.1.2 Ehituspärandi potentsiaal
Väärtushinnang
Pärand räägib lugu ning need lood saavad tekkida ainult pika aja jooksul. Neist selgub, millised olid mingil ajahetkel ühiskonnas oluliseks peetud väärtused. Tänapäeval peegeldab vähem hoolitsetud monument või hoone ühiskonna ükskõiksust. Ühiskond ja eelkõige kohalik kogukond on see hulk inimesi, kes omistavad pärandile väärtuse (Talk & Raie, 2020). Tegemist ei ole enam niivõrd väärtuspõhise, vaid pigem inimkeskse lähenemisega, ehk teisisõnu inimesed on need, kes annavad oma igapäevase interaktsiooni ning suhetega ehituspärandile laiema väärtuse ning tähenduse (Kaukis, 2020). Üks ja seesama objekt või nähtus võib seostuda erinevate väärtuste ja tähendustega. Tänu väärtustele, millega pärandit seostatakse ja nende väärtuste mõjudele ühiskonnas, on pärand alati vastuoluline, vaidlustatud ja pidevalt muutuv (Konsa, 2017). Pärandist tulenevate väärtuste säilitamine ja hoidmine aitab luua turvatunnet ning liidab põlvkondi ja sotsiaalseid gruppe, ühendades neid oma minevikuga ja tugevdades nende kuuluvustunnet (Kaukis, 2020).
Kogukond
Õnneks on kogukonnatunnetus paljudes maapiirkondades olemas, kuid paraku on see nõrgenemas, mille tagajärjel toimub hooletusse jätmine nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis (Dassis, 2017). Kogukond on õrn, sest nii kiirelt kui kogukond tekkida võib, võib see ka hääbuda. Selleks, et seda ei juhtuks, on oluline, et kogukonnas oleks järelkasv, et see oleks avatud uutele liikmetele ning oleks keegi, kes oleks aktiivsem eestvedaja. Kogukonna toimimisele on tähtis leida ühiseid jooni, mis annaksid inimestel põhjust kokku tulla (Steinweg, 2009). See loob pärandile võimaluse olla kogukonna siduv element. Selliste seoste loomine ning eesmärkide püstitamine looks konkreetsemad eeldused, et kogukond saaks toimida. Muidugi ei saa eeldada, et kogukond üksi on võimeline ennast organiseerima, sest sarnased tegevused vajavad ka kohaliku omavalitsuse poolset suunamist ning toetust (Kaukis, 2020). Ruumiline ülesanne, siinkohal, on luua eeldused kogukonna tekke ja arengu soodustamiseks, mille kõige primaarsem alus on omavaheline kommunikatsioon ning sealt edasi juba ühiste huvide leidmine (Ader, 2019).
Jätkusuutliku arengu mootor
Vanu ja hüljatuid hooneid ja ka varemeid tuleks näha pigem potentsiaali allikana, sest on tavapärane, et ehituspärandi hülgamisel või lammutamisel unustatakse ära, et hoonele uue võimaluse andmine rikastab nii sotsiaalmajanduslikul tasandil kui ka identiteedikuvandi mõttes tervet piirkonda (Talk & Raie, 2020). Probleemid, millega kahanevad maapiirkonnad silmitsi seisavad, on keerulised ning
9