Page 5 - Lääneranna Teataja 58/2023/nr2
P. 5

Ent see viimati mainitu osutus kaitseala kui looduseuurimise keskuse lõpu alguseks
Koondati staažikaid töötajaid ja 2006. a kadusid nii rah- vuspargi direktori kui ka viimaste teadustöötajate kohad – Penijõele jäi rahvuspargi külastuskeskus ja (esialgu) kesk- konnaameti Lääne-Saare regiooni keskus, hiljem vaid selle mõned töötajad.
50 aasta kestel peaaegu katkestusteta teostatud haude- lindude loendusi teevad veel üsna kitsas ulatuses vaid paar entusiasti, enamjaolt n-ö ühiskondlikus korras.
Penijõel töötab toimekalt edasi meie rahvusvahelise kuul- susega rõngastuskeskus, tahaks küll loota, et suudetakse kirjastada taasleidude nimestik.
Virtsu uudised
Virtsu muuseumi fotokogu on nüüd avalik
Jüri Mõniste
MTÜ Virtsu Arenguselts
Virtsu muuseum digiteerib jõudumööda oma harul- dast fotokogu. Esimesed viissada mustvalget pilti koos kirjeldustega on avalikkusele vaatamiseks üles laetud veebilehele https://db.muuseum.virtsu.ee.
Projekt on erakordselt oluline, kuna vanade fotode abil säilitame kohalikku ajalugu.
Uus keskkond on töökorras ja võimekas ning töö käib usi- nalt edasi, sest materjali meil jagub. Umbes veerand kõikide ajalooliste fotode mahust on praegu üles laetud. Küll aga tuleb edasi teha vabatahtlikku tööd, sest projektiraha ena- maks ei jätkunud.
Digiteeritud paberfotod on juba kuu aega kodulehel ava- likud olnud ja mitmed inimesed on saatnud meile nende kohta väärtuslikku lisainfot. Oleme tänulikud ja ootame veel fotodega tutvunute tagasisidet. Paljud pildikirjeldused on endiselt küsimärgiga, mistõttu oleme tänulikud täpsus- tuste eest, kes on pildil ning kus ja millal foto on tehtud. Kirjuta virtsu@virtsu.ee.
Vanim digitud foto on tehtud 1915. aastal
Seal on pilte hoonetest, rukkilõikusest, merest ja kalapüügist, Virtsu kalurikolhoosist ja tööstustest, Virtsu raudtee ehitusest, aga ka perekondlikest ja kogukondlikest sündmustest ning 1920.–1930. aastate ateljee- ja laadapilt- nike ülesvõtteid.
Projekti toetas rahaliselt Kultuurkapital nii Rahvuskul- tuuri fondi kui Pärnumaa ekspertgrupi kaudu.
Need keskkonnaministeeriumist lähtunud ümberkorral- dused ja koondamised on killustanud rahvuspargi keskuses tegutseva töötajaskonna mitme kaitseametkonna vahel ja kahandanud looduse uurimisega tegelevate töötajate arvu peaaegu olematuks. Jätkatakse küll rannaniitude ja saarte seiret, aga kahjuks varasemast erineva metoodikaga.
Matsalu lahe ja sellega külgnevate alade looduse pikaaegsed seireread on enamuses lõikudes katkenud ja ilmselt tuleb sealses looduses toimuvaid pidevaid muutusi edaspidi hakata analüüsima mingite ekstrapoleerimisvõtetega.
Baltoskandias unikaalne Matsalu linnuriik on väärt süga- vamat tähelepanu, rahvuspargi administratsiooni taasta- mist, püsivat uurijate koosseisu ja suuremat materiaalset panustamist.
Fotonäitus Virtsu koolis
Jüri Mõniste
MTÜ Virtsu Arenguselts
Virtsu koolis on üles seatud näitus Elmar Kitsingu pildistatud fotodest Eesti Rahva Muuseumi fotoko- gus. Näha saab vanu vaateid Ramest, Vatlast, Pivarootsist, Virtsust, Karuselt ja Kesselaiult.
Vaadates neid 1937. aastal siin piirkonnas üles võetud foto- sid, saame teada, kuidas nägi välja meie kodukoht 85 aastat tagasi. Palju on muutunud, eriti vaadete avaruses.
Tol ajal olid maad karjatatud või niidetud, sellist võsakust ja vaadete piiratust veel ei tuntud. Külade üldpilti kaunis- tasid kasutuses olnud veskid. Teed olid armsalt kõverad ja kaitstud kiviaedade ja puudega. Peatselt saabunud kolhoo- siaeg kaotas meile nii omased veskid, ajas teed sirgeks ja lükkas Jossiga kiviaiad hunnikusse. Joss oli ju teadupärast Stalini-nimelises tehases toodetud linttraktor. Looduselt ei oodatud armuande, vaid neid võeti ikka Stalini enda abiga. Huvitav on vaade Virtsu sadamale, kus puuduvad igasu- gused hooned ja vaksalid. Kesselaiul on veel küla ja palju talusid. Plaan teha sinna vangilaager ei läinud õnneks läbi.
Aeg elab oma elu, uued hooned kerkivad ja vanad lagune- vad. Kummaline on näha varemetes Vatla mõisa tallihoo- net, mis tänaseks päevaks on korda tehtud spordisaal. Veel on püsti mitmed hooned, mille varsti alanud sõda sootuks kaotas. Näha on munakivisillutisega Tallinna maanteed.
Huvitav oleks samad kohad näiteks 90 aastat hiljem üles pildistada
Nüüd, kus Virtsu muuseumi fotokogu on saanud avali- kuks ja täieneb pidevalt, tekkis meil mõte koguda kokku ka teistes arhiivides ja muuseumides säilitatud ning hoitud fotod meie piirkonnast. Tänapäevane digitehnika annab selleks võimaluse. Meie muuseumi fotokogu eesmärk ei ole endale kogumine, vaid ikka teistega jagamine.
LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 2 (58) 2023
5
       Fotonäitus Virtsu koolis Foto: Jüri Mõniste
Foto: Virtsu raudteetammi ehitamine, vaade Laelatult Virtsu poole Foto: Karl Täht, 1929 (Virtsu muuseumi fotokogu: VHM-F0007)




































































   3   4   5   6   7