Page 15 - Lääneranna Teataja 58/2023/nr2
P. 15

 Pärnumaa Pärnumaa
LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 2 (58) 2023 15
          Lavly Lavly
Perling Perling
223 Aleksander Saak
erakond Parempoolsed
221 Peeter Hermik
223
erakond Parempoolsed esimees
221
Peeter Hermik õpetaja
õpetaja
Aleksander Saak üliõpilane
esimees
üliõpilane
Oleme jõudnud olukorda, kus poliitikud jagavad Oleme jõudnud olukorda, kus poliitikud jagavad
   valimatult toetusi ja tasuta asju. Räägitakse ühte ja valimatult toetusi ja tasuta asju. Räägitakse ühte ja
 tehakse hoopis teist. Võetakse laenu, mis jääb tehakse hoopis teist. Võetakse laenu, mis jääb
tulevaste põlvede kanda, ja raha raisatakse tulevaste põlvede kanda, ja raha raisatakse
sisutühjade lubaduste peale. Riik aga muudkui sisutühjade lubaduste peale. Riik aga muudkui
paisub.Nii on meie tulevikuks maksutõus ja inimeste paisub.Nii on meie tulevikuks maksutõus ja inimeste
vaesumine. vaesumine.
Parempoolsed on praegu poliitväljal ainus mõistuse Parempoolsed on praegu poliitväljal ainus mõistuse
hääl ja meil on lahendused. hääl ja meil on lahendused.
217 Kaarel Kose 217 Kaarel Kose
218 218
Marelle Erlenheim Marelle Erlenheim
Arukad otsused ja julgus need ellu viia panevad Arukad otsused ja julgus need ellu viia panevad
muusik ja raadiohääl muusik ja raadiohääl
sotsiaal ekspert sotsiaal ekspert
   Eesti majanduse kasvama ning teevad rahva Eesti majanduse kasvama ning teevad rahva
 jõukaks. Jõukas rahvas tähendab inimeste jõukaks. Jõukas rahvas tähendab inimeste
elukvaliteedi paranemist, rahulolu ja õnnelik olemist. elukvaliteedi paranemist, rahulolu ja õnnelik olemist.
PaPnaenmeme emmajajnadnudsuesekaksavsavammaappikikaaajajalilsiseeltlt jaja kkõigige e
kiikreiirmemininiEuEruoropoapsasninigngvivimiimeeeellluluuunnisistutusseedd.,., misis tätnäanavevelekl äktätettseasamamatauttuetennaatutunndduuvvaadd. .AAititaameeneidid,, keksepsäpräisreislet lrtiirgiiigai baibvi avjajvaavdad. .
SinSuinuabaibgiagasasamameesesdedaakõkõikikeetetehhaa--kkuuulala oma süsdüadnatn, tv,avlai lmi mõiõsitsutsuesehähälä,l,vvaaliliPPaareremppooolslseedd!!
G
219Andres Tölp orkestri produtsent
4
tt
2 2
4
G
2
k
2
k
e e
a
r
t
e
r
e
te
t
e
v
a
P
t
õ
v
a
P
tj
õ
t
ja
u
k
u
k
 Isamaaline Pärnumaa – otsides lahendusi!
Hea Lääneranna Teataja lugeja! Isamaa üheksa Pärnumaa kandidaati on valmis astuma valija ette, et arendada Pärnumaad ja Eestit. Oleme valmis vedama vankrit, millesse oleme üheskoos mõttekaaslastega koondanud ideed, milledest olulisimaid soovime nüüd teiega jagada.
Eesti elu tasakaalu!
Praegu koondub maksuraha Tallinnasse ja selle lähiümb- ruse valdadesse. Eesti peab olema aga tervik, kus kedagi ei jäeta maha ja poliitikute mantra elukohavaliku õigsusest tuleb asendada vabadusega oma maksuraha suunamiseks. Kodanik peab saama võimaluse oma maksurahaga Eesti tasakaalustamiseks kohaliku omavalitsuse elanikuna.
Paljud omavad kahte elukohta, mille vahel oma aega ja elu jagatakse. Üks neist asub sageli linnas ja teine kauni elukesk- konnaga maapiirkonnas. Võimalus on seadustada mak- sumaksja poolt tasutava tulumaksu ümberjagamine kahe elukoha vahel. Elanikeregistris registreeritud põhielukoht tagab 80% ja lisaelukoht 20% tulumaksust omavalitsuse eelarvesse. Põhielukoht tagab kandideerimise ja valimis- õiguse kohalikel valimistel, kooli- ja lasteaiakoha ning sotsiaalteenused. Lisaelukoht annab võimaluse saada osa heakorra, teehoiu ning teistest kogukonnateenustest. Paku- tud lähenemine tõstab elaniku rolli ning tähendust mak- suraha ümberjagamisel ning regionaalse tasakaalustamise tagamisel.
Pärnumaa uue energia-maakonnana vajab eriseadust
Pärnumaa on erilise tähelepanu all taastuvenergia toot- miskohana. Meie leiame, et Pärnumaal ainult taluvustasu regulatsioon on väike samm õiges suunas, vaid peamiseks eesmärgiks peaks kujunema taastuvenergia tootmise maa- konna konkurentsieeliseks pööramiseks. Peame oluliseks juba planeerimise faasis algatada poliitika kujundamise protsess, mille käigus toetatakse nii teadusasutuste arengut kui ka piirkonna majanduskeskkonda. Eriseadusega taot- leme kogu maakonna territooriumi nimetamist „otseliini“ põhimõttega kohanduvaks, kus meie elanikud ja ettevõtted peaksid konkurentsieelise saama ka sellest, et võrgutasud on odavamad siin piirkonnas, sest me toodame mitte ainult Eestile, vaid ka kogu Euroopale teatud hulga taastuven- ergiat. Ja kui ühel hetkel Eesti riik kui üks Enefit Greeni omanikest saab aru, et samuti riigi lahutamatu osana on ka see kohalik omavalitsus, mille territooriumil otseselt need tootmisjaamad paiknevad, siis on võimalik hästi majan- damise puhul dividenditulu makstes eraldada ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse otseselt rahalisi vahendeid, mil- lega piirkonnas elu säilitada.



















   12   13   14   15   16