Page 6 - Lääneranna Teataja 2020-27

6 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (27) 2020
Sorteerid prügi? Osale loosis!
Lääneranna vald kuulutas maikuu keskkonnakuuks. Seoses sellega pööratakse mais Lääneranna Teataja veebiportaalis ajaleht.laaneranna.ee oluliselt rohkem tähelepanu erinevatele keskkonnateemadele. Muuhulgas on mais tulemas kampaanis,
milles osalemisel võib võita komposteri!
Kas Sina sorteerid kodus oma prügi? Kui jah, siis osale kampaanias #SordiSinagi. Osa- lemiseks saada meile lühikirjeldus (min 500 tähemärki) oma sorteerimisharjumus- test: millised jäätmed Sa eraldi sordid, kuidas Sa neid kogud ja mida Sa nendega teed? Pane kirjale juurde ka pildimaterjal näiteks kompostihunnikust või anumatest, kuhu jäätmeid paned. Lühikirjeldus saada hiljemalt 31. maiks e-posti aadressile piret.maestu@ laaneranna.ee. Pildi koos kirjeldusega võib lisada ka enda Facebooki- või Instagrami-kon- tole (kuid see peab olema avalik) ning lisama juurde teemaviite #SordiSinagi.
Kõigi osalejate seast loositakse välja võitja, kes saab uue kompostri omanikuks!
PS. Kui sa veel ei oska sorteerida, siis tutvu kõrvalolevate juhistega!
Prügimajanduse pahupool
Piret Mäestu
järelevalvespetsialist
Peaaegu iga päev pöördutakse valla poole kurjustavate kirjade või kõnedega, et miks vald sunnib
küll inimesi prügiveoga liituma.
„Mul prügi ei teki“, „Ma viin ise prügi jäätmejaama“, „Kas Te tahate rikastuda minu arvelt?“ – need on põhilised sei- sukohad, millega korraldatud jäätme- veoga liitumata jätmist põhjendatakse. Prügimajandus ei ole vallale kohe kindlasti tuluallikas, vaid vastupidi. Hoolimata sellest, et vallaeelarvesse prügimajandusest tulu ei teki, kulutas vald eelmisel aastal prügimajanduse peale üle 50 000 euro. Seega, prügi- veoga liitumise kohustus ei tulene kindlasti sellest, et vald sooviks kel- legi arvelt rikastuda. Kohustuslik prügivedu on vajalik selleks, et kodus tekkinud prügi jõuaks edasiseks käit- lemiseks õigesse kohta.
Küll oleks ju tore, kui suudetakse elada nii, et prügi üldse ei teki, ning kui tekib, siis on kõik inimesed nii kohusetundlikud, et viivadki prügi vastavasse vastuvõtukohta. Paraku on elu teistsugune. Aeg on näidata prügimajanduse pahupoolt, mis ehk tavapäraselt kõigi inimeste silmadeni ei jõua. Seega otsustasin panna kirja mõned näited, kuidas keegi kuskil meie kaunis vallas on toimetanud oma prügiga, et põhjendada, miks prügi-
veost ei saa vabastust põhjendusel, et mina viin oma prügi jäätmejaama.
Prügi viskamine loodusesse
Aastatega on küll prügistamine vähenenud, kuid paraku esineb seda ka täna. Segaolmejäätmeid, aga ka muud prügi (külmkappe, ehitusjäät- meid, vanarehve jms) leidub nii metsa all, kraavides kui ka maha jäetud hoo- nete juures. Kui segaolmejäätmed peab kodus oma prügikasti panema ning prügivedajale üle andma, siis muud jäätmed tuleb viia jäätmejaama. 2019. aastal avastasin tee äärest kraavist prügi, mille omanik õnnestus kindlaks teha. Seesama inimene oli varem väit- nud, et temal prügi ei teki, ent nüüd võttis süü omaks ja loodetavasti tema prügi rohkem loodusesse ei satu.
Valejäätmete sokutamine pakendi- ja paberikonteneritesse ning nende
kõrvale
Kahjuks jõuab valda väga sageli infot, et liigiti kogumiseks mõeldud jäätmete konteinerit on risustatud muude jäät- metega. Pakendi- ja paberikonteine- ritesse on toodud igasugu jäätmeid – kõige sagedamini tuuakse segaolme- jäätmeid, elektroonikat, lehtklaasi, aga ka erinevaid plastjäätmeid (näiteks
kelgud). Pakendikonteinerite risus- tamise taga on taas kord põhjus, et kodus ei ole prügikasti või see on liiga väikene. Selle asemel, et endale sobiva suurusega prügikast soetada või tihendada prügivedu, on viidud sor- teerimata prügi pakendikonteinerisse, arvates, et see polegi nii halb mõte.
Mis aga juhtub pakendikonteineri sisuga, kuhu on lisatud segaolmejäät- meid? Kui prügiautojuht tuvastab pakendikonteineris lisaks pakenditele ka muid jäätmeid, ei tohi ta antud konteinerit tühjendada. Tühjenda- mata konteiner hakkab aga peatselt üle serva ajama ning ümbrus on prü- giga risustatud. Kõige nukram tagajärg jäätmete valesti sorteerimisel on see, et rikutud konteineri sisu tühjen- datakse hiljem segaolmejäätmetena, seega satuvad need jäätmed üldjuhul prügilasse, mitte ringlusesse. Nii lähebki raisku tublide inimeste vaev, kes prügi korrektselt sorteerisid, kuna keegi otsustas pakendikonteinerit ri- sustada. Jäätmete sorteerimisel tuleb jälgida konteineri peal olevat silti ning panna konteinerisse ainult neid jäät- meid, mis sildil lubatud. Kahjuks on pakendi- ja paberikonteinerite risus- tamine valejäätmetega väga levinud probleem.
... järgneb 8. leheküljel
Fotod (vasakult): näited prügistamisest Lääneranna vallas: loodusesse visatud prügi; valejäät- mete sokutamine pakendi- ja paberkonteineri kõrvale; Matsiranna prügikast.
Fotode autor Piret Mäestu