Kaseküla kivikirstkalme oli esimene nimetatud tüüpi läbi uuritud matmispaik Läänemaal. Vaatamisväärsuseks jäeti peale kaevamistööde lõppu konstruktsioonilised osad (ringvall ja kirst), mis on hästi vaadeldavad. Läbi on uuritud ka kalme luumaterjal. Kalme all ja lähiümbruses avastati ja osalt uuriti neoliitikumist pärit asulakihti. Koht asub külatuumikust 500 m edela pool ja on jalgsi hästi juurdepääsetav.

Üldse koosneb Kaseküla kivikalmete rühm vähemalt 15-st kivikirstkalmest, ühest tarandkalmest ja ühest 11.—12. sajandi põletusmatuste väljast. Kalmerühma piirkonnas leidub ka väikeselohuline kultusekivi.

Kivikirstkalmet kaevati Kasekülas 1973. aastal. Läbi uuritud matmispaik asub „Pärnamäe“ nimelisel seljandikul, kus ridastikku leidub peale uuritu veel vähemalt seitse eri suurusega kivikirstkalmet. Kaevamistel paljandusid kalmekontruktsioonid: 12,8 m siseläbimõõduga kiviring ja kirst. Viimase põhi oli algselt olnud sillutatud paeplaadikestega. Kirstust leiti vanema mehe segamini pööratud luud ja pronksist habemenuga, kirstu lähedalt aga veel lapse luud. Luumaterjali hilisemal uurimisel selgus aga, et lisaks umbes 50 aastase, 178 cm pikkuse mehe luudele leidusid keskses kirstus veel kolme vastsündinu säilmed ning mingi suurema looma käpaluu, mis võib pärineda matmisel surnule asetatud loomanahast. Ringmüüri sees, väljaspoolt kirstu leidusid aga lisaks 3—4 aastase lapse luudele ka 16 vastsündinu luud. Kalme leiumaterjal koosnes lisaks habemenoale veel ühest rauast karjasekeppnõela katkendist ning keraamikast. Algselt dateeriti matmispaik I aastatuhande lõppu e. Kr. Hilisematel uuringutel on selgunud, et matmispaik rajati siiski juba I aastatuhande II veerandil e. Kr, seega ligi 4000 aasta eest. Viimane luude uurimine (Raili Allmäe) oli aga tõeline sensatsioon! Nimelt selgus, et imikud on nii kirstu kui ka kirstu ümbrusse maetud ligi 2000 aastat hiljem kui 50 aastane mees.

Kalmekihi all registreeriti juba kaevamiste ajal kiviaegse asula kultuurkiht, mida märkis leitud kivitalb ja kalme keraamikast erinevad savinõukillud. Matmispaiga kõrvale 2000. aastal rajatud kaevandiga (A. Kriiska) selgitati, et asula on „Pärnamäe“ kalmete alal eksisterinud II aastatuhandel eKr.