Matsi sadama tee ääres kõrgub võltskiviaia kõrval massiivne laguneva krohviga väravapost. See pole püsirajatis, vaid mälestussammas aastatetagusele ajale, kui siinsel kinnistul filmiti “Polli päevikuid” ja lained loksusid merre ehitatud mõisahäärberi vaiade ümber.
Vinge tuul ulub Matsi sadamas hoonete vahel. Kalendri järgi südatalvel on paik inimtühi, aga rannahooajal tunglevad siin suvenautijad, vanas paadikuuris peetakse pidusid ja esinevad tippartistid.
Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand. Tegemist on loodusliku, nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Matsi sadama paadikuurist paremale jääb Matsiranna telkimisala, mis paikneb mere kaldal, männimetsa all ja on suvekuudel atraktiivne koht ujumiseks ning telkimiseks. RMK korraldab iga aasta augusti alguses Matsi rannas liivaskulptuuride meisterdamist. Matsi rand ei ole ametlik suplusrand, ujumine on siin omal vastutusel.
Sõmeri hoiuala hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Sõmeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulõukaid ning sealset elustikku. Vaid 360 hektari suurune ala ei ole loodusväärtuste poolest kuigi harukordne, kuid piirnedes idast Raespa hoiualaga ning mere poolt Pärnu lahe hoiualaga, on see osa olulisest kaitsekorralduslikust tervikust. Sõmeri hoiuala hõlmab poolsaarte ja lahtedega liigendatud mereranna ja meresaared Matsirannast kuni Raespani. Maastiku reljeefis vahelduvad madalamad üleujutatavad alad suhteliselt kõrgemate rannavallide ja luidetega. Mererand on enamasti kivine, pakkudes vahelduseks üksikuid lühemaid või pikemaid liivaseid rannaribasid. Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand on lauge ja liivase põhjaga Matsirand koos rannamännikuga.
Sõmeri-Raespa piirkond on rikas pärandkultuurmaastike poolest. Vanade hajali paiknevate talude vahel kulgevad kõrgematel kivistel seljakutel pinnaseteed. Rannikuala ja laiud on rikkad merelindudest.
Matsi-Sõmeri rannikupiirkonnas on kaheksa laidu, neist suuremad Kõrksaar ja Rootsiklaid. Kivised laiud on kaetud rohumaa ja võsaga. Kõrgessaarele pääsemiseks on ehitatud maakividest muul, mis paguvee ajal jääb täiesti kuivaks. Kalarikas rannikumeri on hea kalapüügikoht nii rannakaluritele kui ka harrastuskalameestele. Piirkonda jäävatest mitmetest paadisadamatest on suurim Matsi sadam. Meremärgiks on Sõmeri tuletorn.
Kõrksaar (ka Kõrgesaar, Kõrgessaare laid, Kõrksa) on 91 hektari suurune saar Pärnumaal Lääneranna vallas Saulepi küla territooriumil. Saar on pikliku kujuga ja madal. Saarel kasvavad valdavalt kadakad ja männid. Saarele saab kas veesõidukiga või jalgsi mööda vana kitsast muuli. Muul on enamjaolt vee all. Suurem osa saarest on tänapäeval eraomandis. Saar kuulub Pärnu lahe hoiuala koosseisu ja on looduskaitse all.
Kas teadsid, et …
2019 aasta juulis avastasid Matsi ranna lähedal nakkevõrku nõudnud Rain Oksaar, Artur Metsare ja Vello Varblane püünisesse sattunud meetripikkuse märgistatud tuura. Kala lasti vette tagasi. Artikli sellest toredast seigast kirjutas toona Pärnu Postimees.
Matsi rannas on toimunud mitme suursuguse filmi võtted. Saksa-Austria-Eesti koostöös filmitud ajalooline mängufilm “Polli päevikud” pälvis Rooma rahvusvahelisel filmifestivalil žüriilt eripreemia. Filmi otstarbeks püstitati merre suurejooneline mõis. August Gailiti romaani põhjal vändatud filmi “Karge meri” põhiline võttekoht oli Matsi rannas. Seal on filmitud ka “Mehed ei nuta”, “Tuletorn”, “Tuuline rand” ja “Tütarlaps mustas”.
Nõukogude ajal toimusid Kõrksaarel Pärnu Noorte Tehnikute Maja korraldatud sõjalis-sportlikud poistelaagrid, nõukogude tingimustele kohandatud versioon skautlikust liikumisest. Seetõttu hüüti saart ka Poistesaareks. Veel nimetati saart Kõrglaiuks. 1990. aastatel toimusid saarel ka skautide ja gaidide suurlaagrid, millest teadaolevalt viimane toimus 1996. aastal Sissisaare suurlaagri nime all.
