Massu mõis rajati Läänemaale, Hanila kihelkonda 16. sajandi algul. Mõisa on esmamainitud 1596. aastal, mil ta kuulus Nicolaus Raskile. Massu mõis on rüütlimõis ja kuulus aegade jooksul erinevatele baltisaksa suguvõsadele.
1840. aastal omandasid mõisa naabermõisa Voose omanikud von Bremenid, kes alustasid varem üsnagi tagasihoidliku mõisasüdame esinduslikku väljaehitamist. Ühekorruseline stiilne klassitsistlik kivist peahoone valmiski seejärel üsna pea, arvatavasti 1840te aastate algul. Lameda plekk-katusega ühekorruseline hoone oli Eesti üks väljapeetumaid klassitsistlikke väikeseid mõisahooneid.
Massu mõis oli iseloomulik selle poolest, et traditsiooniline peahoone esine auring seal puudus. Ringi asendas keset parki asuva peahoone ette viivat kaks maanteelt hargnevat teed: üks kirdest, teine edelast.
1919 a. see võõrandati, sinna rajati kool, mis tegutses 1970-ndateni. Praegu on mõis eraomandis ning selle tallides tegutseb Massu Ratsaklubi.
Massu kooli mälestuskivi paigaldati 2006. aastal Massu vana kooliaseme kõrvale. See asukoht Ridase-Saastna tee ääres Voose külas oli Massu kooli 3. asukoht. Sealt edasi kolis kool Massu mõisa ja 1970 Virtsusse.
Mälestuskivi olemasolu tähistab ka Massu koolmeistri ametit 1905-1907 pidanud Jaan Oksa, kes oli XX sajandi alguse kirjanik, kelle looming ehmatas ja ehmatab nii XX kui ka XXI sajandi tavalugejat. Teda on nimetatud nii naturalistiks, (uus)romantikuks kui ka Eesti esimeseks modernistiks.
Massu hariduselust saad lähemalt lugeda Lääneranna Muuseumi kodulehelt
Massu Ratsaklubi MTÜ on korraldanud erinevaid ratsutamisele pühendatud tegevusi alates 2012 aastast. Peamiselt on Massu Ratsaklubis võimalik võtta ratsutamistrenne liivaväljakul, maneežis, krossirajal või maastikul; teha vankriga/saaniga ringkäik Lääne-Eesti imeilusas looduses, osaleda ratsalaagrites või võtta osa klubi poolt korraldatavatest erinevatest võistlustest ja üritustest. Samuti saavad ettevõtted korraldada meil oma firmaürituse koos ratsutamisega/saani-või vankrisõiduga ja toitlustusega Massu mõisas.
