Puhtu poolsaar, rahvapäraselt Puhtulaid, on rohkem kui sadakond aastat inimesi meelitanud oma lopsaka ja pisut teistmoodi loodusega ning kultuuritähistega.

Viidad TAMM, MÄND ja SCHILLER näitavad teed tõeliste tähelepanuväärsuste juurde:

• Puhtu tamm on ligi 400- aastane ja rohkem kui 5-meetrise tüveümbermõõduga hiiglane. Puhtu mänd on võibolla mõnikümmend aastat noorem ja ka ümbermõõt on kolmveerand meetri jagu väiksem. Siiski tasub mõlema juures peatuda ja endistest aegadest mõtteid mõlgutada.
• Puhtus asub Schilleri mälestussammas, mis on üks esimesi sellele saksa poeedile, filosoofile, ajaloolasele ja dramaturgile püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus Helmes.

Kas teadsid, et …?

• Puhtulaidu (Holm Puchten, Holm zum Pucht) on esmakordselt mainitud 1478. aastal.
• Puhtu metsas kasvab umbes 60 erinevat puu- ja põõsaliiki ning kokku 470 liiki erinevaid taimi. Nendega saab kõige paremini tutvuda lühikesel (2km) õpperajal.
• Puhtu on tähtis lindude rände uurimise koht. Igal kevadel ja sügisel lendab läbi Suure väina miljoneid linde, eriti rohkesti kaure, vaeraid, varte, sõtkaid, luiki jt.
• 18. sajandi keskpaigal rajas kohalik mõisnikust maanõunik Carl Thure von Helwig sinna suvituskoha. Von Helwig, üks tolle aja ja selle kandi rikkamaid mõisahärrasid, lasi parki püstitada umbes viiskümmend mälestussammast ja skulptuuri suguvõsa tähtsatele isikutele ja pereliikmetele. Nimistusse kuuluvad näiteks Wrangel, Tiesenhausen, Kursell jt. Helwigi kogus oli näiteks leinava kariidi kujuline monument perekonna rahulas, monument “kõikidele armastusväärsetele naisiludustele”, monument iseendale, kui “neitsiliku looduse hardale imetlejale”. Kuulsaim kõigist on kahtlemata ausammas Friedrich Schillerile.
  • Puhtu mõisaproua Wilhelmine van Helwig austas Fr. Schilleri luulet sedavõrd, et rajas juba poeedi eluajal, 1813. aastal, talle Puhtu parki ausamba. Olgu siin öeldud, et Helwigite naispere polnud mitte lihtsalt kuulsa luuletaja austajad ja imetlejad, vaid kuulusid luuletaja abikaasa Charlotte von Schilleri tutvusringkonda. Ausammast tuntakse kui vanimat säilinud Schilleri monumenti, mis on samas üks varajasi monumendikunsti näiteid Eestimaal. Ilmasõdade aegu sai sammas tugevasti kannatada: nii hävis tervikuna selle ülapool ning ka osa sambal olevast tekstist. Praegu asuvad originaali säilinud tükid Läänemaa Muuseumi ekspositsioonis. 1957. aastal Paul Horma valmistatud ja 1958. aastal parki pandud sammas erineb oma lakoonilisusega mõneti originaalist.