Muistse Karuse (Cozzo) kihelkonna peamine kaitserajatis ehitati muinasaja lõpusajanditel ja võeti kasutusele 13. sajandi alguse ristisõdade päevil.
Mitmed uurijad on oletanud, et linnamäel asus Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Paehalle linnus, mille ovaalse põhiplaaniga pindala võis olla umbes 1200 m². Väravaid on olnud kaks: kagunurgas ja loodeküljel. Linnusel läbi viidud väiksemate arheoloogiliste kaevamiste tulemusel on leitud loomaluid, põlemisjälgedega kive ja tammepalke, samuti paar ristikujulist pronksripatsit. Linnuse vahetu ümbrus kokku kümnekonna lohukiviga on Läänemaa kõige rikkalikum kultuskivide leviala.
Hea lapsel mitu nime ja nii nimetatakse seda kohta veel Karuse linnuseks, Vatla linnuse maalinnaks, Vatla maalinnaks või Linnuse maalinnaks.
Vatla linnuse ümbruses on hulk muistiseid. Kõige vanemad neist on I aastatuhandel e.m.a. kultuseobjektidena kasutatud väikeselohulised kivid, millest üks asub külast (linnuse tõttu on sellele lähedal paiknevaid majapidamisi hakatud kohapeal kutsuma ka Linnuse külaks) seljakule viiva tee linnusepoolses veeres ja teine natuke maad linnusest loode pool. Nii seljakult kui selle külapoolselt jalamilt, samuti külast endast on aegade jooksul pidevalt kogutud muinasleide (savinõukilde, tulekivitükke, münte jm).
2016 aasta Jüriööl avati Lääne maleva poolt korraldatud ürituse käigus Vatla linnuse juures mälestuskivi muinaslinnade kaardiga. Lisaks kaardile paigaldati linnuse jalamile infotahvel linnuse ajaloost. Projekt viidi ellu koostöös Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonna, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Muinsuskaitseameti ja kohaliku kogukonnaga.
Eesti muinaslinnade kaartide paigaldamise traditsiooni algatas 1936. aastal toonane Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Kuna okupatsiooniaastatel on paljud toonased kaardid läinud kaduma, siis otsustas Kaitseliit 2003. aastal vabariigi presidendi ettepanekul suurejoonelise traditsiooni taastada. Taasiseseisvumise ajal on Kaitseliit jõudnud paika panna kümmekond kaarti. Läänemaal paigaldati kaks esimest kaarti 2005. aastal Kullamaale ja Lihulasse. Vatlas avatud kaardiga mälestuskivi erineb kõigist eelnevatest selles osas, et graniitrahnule on kinnitatud ka Kaitseliidu sümbol – põhjakotkas. Mälestuskivi avamise kombetalituse viis läbi Maavalla Koda ja asjakohaseid toiminguid juhtis taasloodud Kaitseliidu esimene ülem Kalle Eller.
Lääne maleva pealiku major Mehis Borni sõnul oli kogu ettevõtmine kantud muistse vabadusvõitluse ja jüriöö ülestõusu vaimust, ning kujutas endast avalööki Lääne ja Pärnumaa malevate ning Pärnu muuseumi poolt korraldatud jüriöö märgutulede eksperimendile. Kõnealuse eksperimendi käigus mõõdeti aega, mis kulub muinasaegse valgussignaali edastamisele mööda tõrvikukandjatest moodustatud tuleketti.
