Lihula peatänav Tallinna maantee (endine Tallinna–Virtsu maantee) läbib kirdest edelasse kogu linna. Veel eelmise sajandi algul nimetati Lihulat linnaks, kus 100-st tänavast jääb 99 puudu.
Püsiasustus tekkis Lihulas 10-11. sajandil. 13 sajandi lõpuks kujunes Lihulast tüüpiline keskaegne linnaline keskus, mis hävis 1298. aastal piiskopi ja ordu vahelises võitluses, kuid ehitati uuesti üles ja oli keskajal üks suuremaid linnalisi asulaid. Siin asusid mitu kirikut ning usupuhastuseni tsistertslaste nunnaklooster (rajatud 1265-80) ja frantsisklaste mungaklooster (esmamainitud 16. sajandil). 18. sajandi lõpus oli Lihulas 40 maja, 250 elanikku, mitu kirikut ja kloostrit.
Lihulas on säilinud mitmed uhked hooned, näiteks Jaani kõrts, mõisnike jahimaja, kirik, äri- ja tootmishooned. Jalutades linnusemäest alla kesklinna on turistil võimalik väga lihtsalt tutvuda meie linna ajalooga. Peatänava majadele on paigaldatud tahvlid, kust saab lugeda hoone põnevat ajalugu. Näiteks Tallinna mnt 6, von Üxküllidelt ostetud maja, kutsuti köievabrikuks, kuigi seal pole kunagi köit valmistatud – tegemist oli omal ajal Lihula pikima majaga.
Tänapäeval on Lihula vanem osa kuulutatud riikliku kaitse all olevaks “vanalinnaks”.
Tallinna mnt 7 on ajalooline elamu, lihtsa vormiga ühekordne poolkelpkatusega maja, mis on põnev koht kunsti ja käsitöö huvilistele. Nüüdisajal Tapamaja Galerii nime kandvas hoones toimuvad näitused, kontserdid, töötoad ja palju muud põnevat, suviti on avatud kohvik.
Muinsuskaitseameti andmetel on 1645. aasta plaanil sellel kohal märgitud endise kingsepa Peter Funcki piiskopi maal asuva krundi omanikuna Antonius König. Aastate jooksul on kinnitu mitmeid kordi käinud käest-kätte, 1905. aastast tegutses hoones veinikelder ja alates 1920. aastast Tõnis Oosemi lihakarn, mille tapamaja jt abihooned asusid hoovis. 1920-30 aastatel oli selles majas lihapood, mida pidas Tõnis Oosem.
Tapamaja Galerii sai oma nime hoones varasemalt tegutsenud lihakarnist.
Tallinna mnt 23 on ehitatud 1913. aastal ja on väljapaistvamaid hooneid Lihula peatänaval. Iseloomulikud on heimat- ja juugendstiili mõjud, erineva kujuga aknad ja vahvärk-imitatsioon. Hoone krunti mainiti esmakordselt 1591.aastal. Erinevate sajandite jooksul on seal asunud mitmed elumajad ja kõrvalhooned. Krundi omanike hulka kuulub hulgaliselt erinevaid seppasid: sepp, kingsepp, rätsepp, puusepp, müürsepp, hõbedasepp ja sadulsepp.
Praeguse hoone ajalugu algab Axel Nikolai von Ferseniga, kes ostis krundi 1912. aastal ning kinkis selle aastal 1913 Lihula Saksa Kodanike Klubile. Hoone ehitatigi klubitegevuse tarvis 1913. aastal. 1927 ostis hoone Eesti Vabariik, 1940. aastal tegutses hoones Rahukohus. Erinevatel aegadel on hoones tegutsenud Lihula Keskkool, Lihula ajalehe toimetus, erinevad teenindusettevõtted, telestuudio, pank jne. 1990. aastatel ehitati hoone ümber hotelliks (Luige villa). Seejärel seisis hoone aastaid tühjana. 2017 a. sai hoone uued omanikud ning nimetati ümber Sakste Majaks. Majas tegutseb kohvik ja külalistemaja.
Jaama tänava ja Tallinna maantee ristmiku lähedal asub 11. aprillil 2011 aastal Lihula linna 800 juubeliks avatud mälestuskivi ja puhkeala.
Maakivist ja pronksivalust mälestuskivi autor on skulptor Aime Kuulbusch-Mölder. Kivi on astetud Lihula raudteelt leitud rööbastele ja arv 800 on valatud nii, et number 8 on lapiti, mis sümboliseerib lõpmatust. Mälestuskivi juures puhkealal on hea puhata, istuda ja lasta mõtetel lennata. Ideede ja teede kohtumispaik.
Alfons Vilhem Robert Rebane (24.06.1908-08.03.1976) oli Eesti sõjaväelane, kelle teenistus algas 1920 aastal. 1929 sai ta ohvitseriks. Aastal 1939 määrati Rebane Lihula komandandiks ja sideohvitseriks, et pidada sidet ja korraldada suhteid Lihulas asunud punaarmee osadega.
Sideohvitseri töö kõrvalt andis Alfons Rebane Lihula Reaalkoolis riigikaitsetunde, kus pani rõhku relvaõppe ja laskeharjutustele. Alfons Rebast on autasustatud Raudristi Rüütliristiga, mida peetakse üheks kõrgemaiks sõjaväliseks autasuks.
Alfons Rebane elas Lihulas Oja tänava ja Tallinna mnt ristis asuvas kahekordses majas, sinna on paigaldatud ka mälestustahvel.
Wilhelm Konstantin Frommhold Petersen, kes sündis 12. juunil 1854 Lihulas, oli baltisaksa päritolu Eesti liblikateadlane ja pedagoog.
Wilhem Peterseni tööd liblikate anatoomia valdkonnas olid need, mis tõid talle rahvusvahelise tuntuse. Teda võib pidada liblikate süstematiseerimise meetodi loojaks, mida kasutatakse tänase päevani. Lisaks uuris ta röntgenikiirgust ja eriaparatuuri röntgenikiirte tekitamiseks. Petersen tellis Berliinist Tallinna esimese röntgeniaparatuuri, mille kinkis hiljem Tallinna Reaalkoolile tingimusel, et eesti arstid saaksid seda kasutada patsientide uurimisel. 1923 aastal müüs ta oma liblikate kollektsiooni eesti riigile, mille riik kinkis Tartu Ülikoolile. Tallinna Reaalkoolis on ka tema liblikate kollektsioone. Palju reisinud, palju kirjutanud teaduslikke töid ja artikleid.
Mälestusmärk sellele silmapaistvale entomoloogile on püsitatud tema sünnikodus juurde aadressile Tallinna mnt 35.
