Kirbla Püha Nikolause kirik on väikseim kivikirik Eestis. Selle pikkus on 28,9 ja laius 11 meetrit. Hoone rajati Lihula kiriku abikirikuks Saare-Lääne piiskop J. Orgase eestkostel 16. sajandi algul. Esimene kirjalik teade kiriku olemasolust pärineb aastast 1531. Hoone ehitamisel on järgitud Lääne-Eesti hilisgooti traditsiooni. Kirikuaias asuval kalmistul on vanimad säilinud hauatähised 18. sajandist.

Jüri Uluots sündis 13. jaanuaril 1890 Kirbla vallas. Pärast Pärnu gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima õigusteadust Peterburi ülikoolis.

Jüri Uluots töötas Haapsalus rahukohtunikuna ja kohtu-uurijana. 1919 valiti Asutavasse Kogusse, mis oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 1920. aastail kuulus I, II, IV Riigikogusse.

Jüri Uluots oli Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse üks peamisi autoreid. 12. oktoobril 1939 valiti ta peaministriks. Saabuvate Nõukogude okupatsioonivägede eest põgenes Rootsi, kus ta oli Eesti peaminister presidendi ülesannetes eksiilis. Jüri Uluots suri 9. jaanuaril 1945 Stockholmis.

Tema ja tema abikaasa ja poja säilmed toodi Eestisse ja maeti riiklike auavalduste saatel Kirbla kalmistule 31. augustil 2008.

Kas teadsid, et …

Legendi järgi ei suudetud kiriku asukohas kokku leppida, lõpuks taevas ise andnud märku ja ootamatu välgunool sähvatanud Kirbla mäel. Pikne oli purustanud sauna suuruse ohvrikivi, sinna kirik rajatigi.

Kirbla kirikule on omapärane akende ebaühtlane suurus ja asetsemine. Üks aken on põhjaseinas, lääneseina aken on ümar ning lõunaseina keskmine aken on võrreldes teistega kitsam ja kõrgem.